Ka kõige tugevamad murduvad :(

27 oktoober

Tere kõigile! :)

Mõtlesin, et mina nii pea oma blogis ei vingu, aga täna tahaksin halada küll. Üks kuri-kuri saatan, nimega motivatsioonipuudus on mind kätte saanud. Naljakas on see, et mina ise olen küll teistele motivatsiooniks ja eeskujuks, aga samas olen praegu nagu kurjast vaimust vaevatud. Lubasin küll "patuvaba oktoobrit", aga kahjuks langesin pärast pudruvõistlust korraks rajalt kõrvale. Veerandi viimane nädal oli samuti pöörane ja vaheajal teretas ees Läti minipuhkus. Sellel nädalal võtsin toitumise jälle ette, aga kaalu peitsin küll voodi alla ära, et ennast mitte närvi ajada. No kurat küll, ma ütlen. Mul pole praegu tahtmist isegi trenni teha ja kui päris aus olen, siis ei jää õhtul õppimise ja söögitegemise kõrvalt praegu aega ka. Põhi prioriteet on ikkagi kool ja sellel nädalal on iga jumala päev kontrolltööd. Tundub nii tüüpiline hala, mida lugeda, aga tegelikult olen ma ikka mures ka.

Ma olen küll rääkinud hetkel väga palju avalikult oma kaalulangusest ja ka blogi on ju eelkõige sellest, aga viimasel ajal olen ma ka hakanud mõtlema negatiivsetele asjadele, mis on kogu selle protsessiga kaasnenud.

  • Kogu maailm tiirleb ümber söögi. 
    Ma igatsen taga aega, mil ma ei muretsenud IGA ASJA pärast, mida ma suhu topin. Hetkel on söögist saanud nagu kinnisidee ja iga väiksem amps midagi muud, tekitab halba tunnet. Vahepeal üritan endale sisendada, et jah, mina võin ka ju vahel eksida, aga samas ütleb jälle kaal midagi muud. Ma kaldun ka tegema emotsiooni-söömisi, kui olen juba korra päeva jooksul midagi "halba" suhu pistnud. Siis tekib mul mõte: "kui juba, siis juba" ja näksin ja ampsan lambist asju, mille vastu mu isegi isu pole. NO MIDA ??!! Samas on aga õige toitumine ja söögi planeerimine vajalik, niiet ilma selleta ka ei saa
  • Ma olen vahepeal oma keha üle õnnetum, kui kunagi
    Kui ma kandsin riidenr 42-44 olin ma isegi mõnesmõttes õnnelikum. Jah, ma tahtsin olla peenem, aga samas polnud ma ka alati kurb. Täna peeglisse vaadates tundub mulle koguaeg, et midagi oleks vaja ikka muuta ja ma pole siiani rahul. Kõige kurvem on loo juures see, et ma ise ei suuda endale sisendada, et olen nüüd peenem. Isegi kui proovin poes XS/S suuruses riideid, tundub mulle ikka, et olen paks. Aga nii ei saa ju. Ma ise mõtlesin, et äkki, kui ma näen samas pikkuses ja suuruses inimest ise, siis muutub mu arvamus ka endast, sest minu arust on tänaval käivad inimesed kõik peenemad kui mina. Mina ja mu hull aju.
  • Päevad paigast ära
    Viimati nägin ma päevi juuli kuus ja enne seda ka märtsis/aprillis, seega eelmiste päevade vahe oli 100 päeva ja seekord on 100 päevani veel 5 päeva aega, seega ootan ja vaatan, mis saab. Käisin arsti juures ka, kes ütles, et kõik on normaalne ja olengi ooterežiimil. Aga pole ju normaalne. Keha on ooteolekus ja kaal ei liigu ka peaaegu kuhugile selle tõttu. Minul langeb kaal päevade ajal ja nädal peale seda. Ma arvan, et see on ka tingitud sellest, et keha on tunduvalt väiksemaks jäänud. Samas on olnud kaalulangus aeglane ja sujuv, mis ei tohiks keha nii palju ehmatada. Kas kellelgi on veel kogemusi seoses selle teemaga?
  • Juuksed ja küüned on haprad 
    Küüned on mul alati õrnakesed olnud, aga nüüd on ka juuksed. Küüned murduvad ka rohkem, kui kunagi varem.  Äkki kellelgi on mulle soovitusi?
  • Garderoobivahetus Garderoobivahetus on selline kahepoolne asi. Ühest küljest on väga tore, et saad osta mitu nr väikemaid riideid, aga samas on rahalised kulutused nii suured ja ma ei leia endale üldse sobivaid riideid. Olen naljaka kujuga. Ülakeha on nr 36, piht on 34 ja jalad 38-40. Nii raske on midagi leida.  Õnneks sain pudruvõistluselt 300 eurose stockmanni kinkekaardi, mille panin kõik riietele, sest mul polnud isegi sooja jopet, mida selga panna.
  • Kardan külma
    Ma usun, et seda on kogenud kõik, kes on kaalu langetanud. "Polstri" vähenemisega seoses, olen hakanud külma kartma. Seega, kui mul kord külm hakkab, siis võid hambalaginat kuulda kilomeetrite kaugusele.
Ma ei tahtnud selle postitusega teid viia selleni, et kaalu ei peaks langetama. Kaalulangetus on minuni toonud nii palju head, et kaalub üle kogu selle negatiivse poole. Tahtsingi lihtsalt kirjutada, et iga hea asja juures, peab olema ka natuke halba. Elu on kord ebaõiglane.


Igaljuhul ma üritan nüüd kuidagi rajale tagasi saada. Kas keegi ammutaks ka nüüd mulle motivatsiooni?  

Natuke ka niisama juttu :)


Vaheaeg möödus lihtsalt nii kiirelt, et ma isegi ei pannud tähele, kuidas päevad lihtsalt läksid.

Muidugi jäi sinna ka väga tore ja armas väike reisike, mille me Siimuga ette võtsime. Plaanisime suvel, et oktoobris läheme kindlasti soojale maale puhkama, aga kahjuks ei saanud me seda teostada. Seega võtsime ette hoopis lõuna-naabrite külastamise. Teatavasti on Riia Võrule lähemal kui Tallinn, mistõttu oli meil ees üpris lühike sõit. Teel Riia poole käisime läbi nii Valmierast, Cesisest kui ka Siguldast. Nägime nii palju huvitavat, aga kahjuks hakkas meil väljas väga külm ja võtsime õhtu lõpuks sihi Riia poole ära. Ööbisime Riia vanalinnas asuvas hotellis, mille voutheri ostsin ma Cherry'st. Öö kahele, koos hommikusöögi ja Riia Sightseen Tour bussipiletitega maksis 39 eurot. Niiet, väga hästi saadud. Oleks muidugi oodanud paremat hotelli, aga ajas asja ära küll. Riia tuur oli ka väga väga vahva. Sõitsime selle kahekordse punase bussiga läbi linna erinevate osade ja kuulasime kõrvaklappidest audiogiidi. :) Sellised väikesed road-tripid tunduvadki vahel huvitavamad ja vingemad, kui palmi all peesitamine. Riias oleks samuti tahtnud rohkem jalutada, aga kahjuks mu õhuke mantel ei pidanud külmale tuulele vastu. Nii kuramuse külm oli.  Reisi lõpetasime Alfa keskuses. Ma olen muidugi nii originaalne, et ainsa ostu tegin ka Eesti poest (MONTON) :D vähemalt oli seelik selle-eest imearmas.

Natuke pilte ka:

Valmiera
Teel :)

Sigulda köisraudtee


Cesis
Riia
 '




Läti kiisu :)


Cesis
shopingusaak



Esmaspäeval käisin veel Star Fm hommikuprogrammis külaliseks. Oli jälle omaette huvitav kogemus :) Viisin neile parfeed ja kooki, millel oli müslipõhi ja vahel keskmiseks kihiks avokaado-šokolaadikreem. :)




Täna hoolitses Herkulessi pere jälle selle eest, et ma nälga ei jääks ja tõi mulle taas kotitäie huvitavat pudrukraami. Sellest aga juba järgmisel korral. :)

Seni võite mulle soovitusi anda, kuidas ma oma tahtejõu uuesti üles leiaks. Palun-palun :) Iga väiksem moti-süst on abiks. 




You Might Also Like

36 kommentaari

  1. Ma tunnen kõike seda, mida sina eelpool üles lugesid. Istun oma 67-69kg kaaluvahes ja samamoodi pole üldse rahul. Olen 18 kg alla võtnud see esialgne vaimustus on üle läinud. Ehk olen endiselt "paks" aga eriti motti pole. Ja siis need meeletud külmahood, langevad juuksed ja täiesti tühi garderoob. Ma lohutan ennast ainult sellega, et on külm ja pime sügis ja sellepärast vajab keha puhkamist ja vahel ka mõttetut näksimist. Peaasi, et asi kontrolli alt ei välju. Tuleb endale lihtsalt aega anda :) küll see motivatsioon ka ükskord tagasi tuleb :) võta sina ka, rahulikult :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina ka olen seal 66-69 vahepeal koguaeg. Tegelikult ajab nii närvi. Ma loodan, et mõlemad ronime kord "august" välja :D

      Kustuta
    2. Minu kaal on ka u 67 - 68 kg ja ei paista alanevat. Mind pigem häirib lodev kõht ja paksud käsivarred.. Nooremana kaalusin u 57 kg, seega 6 aastaga olen 10 kg juurde võtnud

      Kustuta
  2. Olin ise täpselt sinu olukorras mõni aeg tagasi, olin väga peenike, päevad puudusid pea 1,5 a, toit oli kinnisidee jne. Päevade probleemiga käisin minagi arstijuures a kõik oli normis, arst pakkus ka pille välja, kuid nendest loobusin, ei taha oma keha mürgitada. Nüüdseks sain päevad tagasi kuna saavutasin taas nn normaalkaalu. Kui soovid, võid anda oma meiliaadressi, saan sulle pikemalt kirjutada ja ehk abiks olla :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. kirjuta mulle helena.k6ivsaar@gmail.com :) Või facebooki sõnumitesse Helena Kõivsaar

      Kustuta
  3. http://fitloora.com/post/129202774525/mis-teha-kui-sul-kaovad-p%C3%A4evad-%C3%A4ra - võib-olla saad siit mõned tarkused. Endal jäid ka päevad umbes 4ks kuuks ära (olen 18a), muretsesin kõvasti ja kaal ei langenud. Järsku lambist tulid tagasi, aga vot ei teagi miks vahepeal ära jäid =)

    VastaKustuta
  4. Sügisesel ajal on stress kerge tulema ning sellega kaob ka motivatsioon. Abiks on kuulata rõõmsat muusika (suve hitte, mis toovad poitiivseid meenutusi). Samuti on juuste langemine pimedal ajal normaalne, ei tasu liialt muretseda. Jõuluks vormi, peod on tulekul!!!
    Jõudu ja positiivset meelt!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh armsate sõnade eest :) Panen kohe youtubest SUPERGIRL'i mängima :)

      Kustuta
  5. Vaadates,sinu ilusaid pilte imeilusa figuuriga,tekib küsimus, kas juba ei oleks aeg kaalu säilitada? Olen aastaid tagasi ka ise 20kg langetanud ja juba 10a olnud ühes kaalus ja mitte kuidagi ei saa 3-5kg alla,aga igal ühel on oma keha õige kaal,millest alla poole on juba väga raske saada ja seda hoida.Elus on ka muud millele päevade kaupa mõelda kui söök! Sul juba nipid käes ja elustiil muudetud,seega väike stressi vaba aeg kehale ja mõtlemisele ning kõik läheb iseenesest korda!!Sa saad hakkama ja kõik on tegelikult hästi ja ilus nii sinu sees kuu ümber :-) vaata enda ümbere,kõik on väga hästi...ütle igal hommikul peegli ees endale"ma olen ilus,elu on ilus, kõik mu ümber on sama ilus!!Päikest ja edu ilusa elu nautimisele!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No hetkel olengi pigem säilitanud, aga hirm on ikka selle ees, et kaal tõuseb jne. See tekitabki seda lisastressi. Olen küll püüdnud endale sisendada, et aeg on rahulikumalt võtta, aga kuidagi ei õnnestu. Ikka tahaks ju veel ja veel ning olla parem/ilusam jne. :) Ma nüüd mõtlen järgmistel päevadel kõvasti asjade üle järele ja loodan endas selgusele jõuda. Igaljuhul aitäh kirjutamast! :) :) Päikest südamesse!

      Kustuta
  6. Vaadates,sinu ilusaid pilte imeilusa figuuriga,tekib küsimus, kas juba ei oleks aeg kaalu säilitada? Olen aastaid tagasi ka ise 20kg langetanud ja juba 10a olnud ühes kaalus ja mitte kuidagi ei saa 3-5kg alla,aga igal ühel on oma keha õige kaal,millest alla poole on juba väga raske saada ja seda hoida.Elus on ka muud millele päevade kaupa mõelda kui söök! Sul juba nipid käes ja elustiil muudetud,seega väike stressi vaba aeg kehale ja mõtlemisele ning kõik läheb iseenesest korda!!Sa saad hakkama ja kõik on tegelikult hästi ja ilus nii sinu sees kuu ümber :-) vaata enda ümbere,kõik on väga hästi...ütle igal hommikul peegli ees endale"ma olen ilus,elu on ilus, kõik mu ümber on sama ilus!!Päikest ja edu ilusa elu nautimisele!

    VastaKustuta
  7. Mina füüsilisel tööl olin, siis kaal langes kolinal. Kevadel olin 62 kg ja täitsa rahul. Siis tuli kaal kolinal tagasi ja istin siin 68-72 vahemikus. Tunne on raske. Praegune stressirohke aeg ei lase ka eriti olla. Ma arvan, et see stress pidevast toidu kaalumisest ja väga rangest jälgimisest tekitab ka hädasid. Ma loodan, et saan ennast rohkem liikuma ja seetõttu ei pea nii karmilt jälgima. Kuigi esialgu vist võiks. Stress mõjutab ka küünte ja juuste olukorda. Võibolla ka tekkinud mingi aine puudus? Katsun sulle ka toeks olla. Minul vaja võhma treenida ja motivatsiooni musklit :D Tubli oled igal juhul ;)

    VastaKustuta
  8. Mul selle toidu kaalumise ja valmistamise vastu pole nagu midagi, aga lihtsalt iga jumala patustamise peale kaal kohe tõuseb. See tekitabki kõige rohkem stressi. Olen märganud, et kaal hakkab tõusma, kui selle pärast liialt muretsen. Seega peitsin kaalu üldse voodi alla ära ja ei kavatse seda sealt nii pea välja võtta. ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega kaalu silma alt ära panemine ju stressi kuklas ära ei võta. Võib-olla peaksid hoopis psühholoogi juurde pöörduma, kuna ma usun et see kaaluteema ongi sul juba psühholoogiline mitte enam füsioloogiline probleem.

      Kustuta
    2. Elis, olen psühholoogi peale väga sügavalt juba mõelnud. :) siiski katsun hetkel kuidagi ise prioriteedid paika saada ning õnneks on mul kõrval noormees, kes mind alati maa peale tagasi toob ja saadab mu ka arsti juurde,kui vaja. :)

      Kustuta
    3. Elis, olen psühholoogi peale väga sügavalt juba mõelnud. :) siiski katsun hetkel kuidagi ise prioriteedid paika saada ning õnneks on mul kõrval noormees, kes mind alati maa peale tagasi toob ja saadab mu ka arsti juurde,kui vaja. :)

      Kustuta
  9. Mind kiusab see kaal isegi voodi all olles :) peaks vist naabrite kätte hoiule viima. Aga imetlen Helena su kindlameelsust edasi rühkimisel ja loomingulisust uute retseptide välja mõtlemisel. See on kindlasti raske, kui oled pea 2 aastat tegelenud ainult toidust mõtlemisega, mida võib, mida mitte. Usu peegelpilti ja enesetunnet, need on ju ilusad ja head! Elan sulle ikka kaasa ja hoian pöialt ja püüan su tegemistest ja piltidest motivatsiooni saada. Ja kui miski ei aita, siis vaata, kui õnnetu ja lössis on Allan Roosileht su kõrval pildil :) Sina särad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja ma säran täna tänu teile kõigile veelgi rohkem! :) :)

      Kustuta
  10. Lugesin kuskilt, et vanasti olidki naistel päevad 4 korda aastas, sõid puhast toitu ja liikusid palju. Su keha harjub olema ilus ja sale, sest see on tema loomulik olek. Soovitan sul proovida Krija Hatha joogat. See rahulik venitus koos mõnusa hingamisega. Sa oled väga inspireeriv!

    VastaKustuta
  11. Toitumise kohapealt nii palju, et läbi 5aastase enda kogemuse, olen jõudnud arusaamani, et toitumine on "korras" siis, kui oskame kuulata oma keha ja süüa just siis, täpselt nii palju ja just seda, mida meie keha ütleb, et tal on vaja. Jah, see on keeruline, vägagi. Olen nõus, et kalorite lugemine ja toitude kaalumine on mingis etapis hädavajalik, et saada nö õigele lainele, kuid me ei tohiks sellesse etappi kinni jääda. Oht ongi just täpselt see sama, et kõik hakkabki toidu ümber keerlema. Olen ise selle läbi elanud ja see on päris õudne. Seega peaks nüüd vaikselt, just täpselt nii vakselt nagu oled oma 27kg alla võtnud, liikuma sinna suunas, et hakkad kuulama oma keha. Mida ma süüa tahaksin? Millal on kõht PÄRISELT tühi ja täpselt ära tunnetama, mis ampsu hetkel saab kõht täis ja siis lõpetamagi söömise. Või kui mõni toit ikka väga maitses, aga taldrik sai tühjaks, siis võttagi natuke juurde( nt 2 ampsu) ja nautida seda, mitte tunda süümepiinu, sest see 2 ampus kalorites oleks lihtsalt nii märkamatu, eks. (probleem võiks tekkida siis kui võtta juurde sama suur portsjon.) Alguses on maru keeruline seda ära tajuda, aga mind aitas ikkagi kell ja tedmine, et minu kehal on vaja 3x päevas sooja sööki, et mitte muutuda nö emotsionaalseks sööjaks. Hetkel tean, et saan juba enam-vähem usaldada oma keha, et ta ütleb, millal ja mida peaksin sööma. Ja tead, kui mõnus see on. Söömine on kui juuste kammimine, midagi, mille tagajärjel on hea olla, aga teen seda peaaegu automaatselt ( samas söömise hetkel proovin olla võimalikult kohal ja süüa igat ampsu nö teadlikult) ja kui pole vajadust, ei mõtle ka sellele. Okei, jah, preagu ikka kipub veel mõte toidule ka niisama rändama, sest lihtsalt harjumusejõud on nii suur, aga nendes mõtetes puudub see selline eriline emotsioon, mis varem halvas kogu muu tegevuse ja ei lasknud keskenduda. Ja selle pika jutu peale läksiki kõht tühjaks, aga ma tean, et kl 23:30 ei ole mul kõht tegelikult ju tühi, kui sõin viimati mõned tunnid tagasi, vaid see on pigem emotsionaalne isu, seega mingil määral kasutan ma siiski mõistust ka veel, et aru saada, kas on ikka õige näljatunne. Aga loodan, et mingisugune iva mu jutust jõudis kohale, kuigi jah, eks me kõik oleme erinevad ja vajame erinevaid lahendusi...

    VastaKustuta
  12. Mõte jõudis kohale. Aitäh, sulle !! :)

    VastaKustuta
  13. Jõudsin Sinu blogini tänu Ringvaates nähtud saatelõigule. Sel nädalavahetusel lugesin mitu tundi huviga blogi postitusi ja need olid mõnusalt siirad, vahetud ja inspireerivad! Mulle jäi silma, et enamuses postitustes mainid ka oma noormeest, kes on Sind sellel raskel ja väljakutseid pakkuval teekonnal pidevalt toetanud. See on tõeliselt armas! :) Ja loomulikult on suurepärane ka Sinu soov ja oskus ise kokata! Jälgin blogi kindlasti ka edaspidi ja soovin päikest Sinu päevadesse!

    VastaKustuta
  14. Aitäh nii armsa tagasiside eest. Mu noormees on tõesti mu kalju,kellele saan ALATI kindel olla ja ma tean, et ta on iga mu otsuse puhul toeks. Ma nii loodan, et meil kõigil on selliseid inimesi,kelle peale loota.

    VastaKustuta
  15. Sügisel tulebki rohkem juukseid peast ära, selle pärast ära põe! Või kui ikka väga jube tundub, siis võta lisaks midagi head küüntele ja juustele. Linaseemnekapsleid vms. Muidu oled imeilus, ei ole vaja välimuse pärast muretseda! Kuid eks me kõik ole iseenda suurimad kriitikud...

    VastaKustuta
  16. Päevade pärast ära põe, küll läheb see jälle paika. Mul olid ka nad vahepeal ära aga tulid tagasi. Sügisel kimbutab meid kõiki vist see motivatsiooni puudus. Ma arvan, et kui sa tunned, et sa hetkel ei jaksa trenni teha siis anna oma kehale puhkust ja usu, et natsa aja pärast on selline motivatsiooni power! :) Mul endal kipub ta ka kõikuma aga olen õppinud mitte nii palju pablama, sest stress toob neid lisakilosid ja jõuetust. Päikest sulle ja loodan, et kõik loksub paika, sest been there, done that 😉

    VastaKustuta
  17. Külm mul ka kogu aeg. Oma jämedamale kollegile ütlesin, kui tööuksest korraga õue sattusime, et pane ometi hõlmad kinni, jääd haigeks, ise lõdisesin oma poolvillases mantlis, kapuuts peas, kindad käes. Tema seepeale: "Söö rohkem!"

    VastaKustuta
  18. Kui ma alustasin tervislikku toitumist, läksin sellega ka peaaegu lolliks. Mu elu keerles täpselt samamoodi ümber toidu. Aga see lihtsalt muutus lõpuks kurnavaks. Seega oli mul ka sama jama, et nii kui millegagi patustasin, lõi kaalu kohe tagasi. Mind aitas selle puhul see, kui üks tuttav rääkis, et keha tuleb petta. Kui tarbid vähem kaloreid kohandub keha samuti nende kalorite järgi elama. Seega tuleks nädalas korra suure kalorsusega toitu süüa, mis petab keha ära. Keha arvab, et tarbitakse endiselt igapäevaselt suure kalorsusega toitu ning põletab rohkem kaloreid.
    See, et sul juuksed ja küüned haprad on, peaks näitama seda, et keha tunneb millestki puudust. Vaata üle oma toitumine ehk oled midagi olulist oma toidulaualt välja jätnud.
    Vaadates sinu pilte, on sul täiesti okei keha. Kui sa näed seda endiselt koleda või paksuna, siis on asi juba natukene haigusele kalduv. Olen näinud üpris lähedalt seda, kuidas inimesed vaevlevad söömishäirete all ning leiavad end paksud olevat. Lõpuks nad lihtsalt teevad enda kehale ülekohut kas siis toitumise või liigse trenni näol. Püüa enda kehaga sõbraks saada ja sisendada endale, et sa oled ilus ja sale, su keha kuuleb seda ning hakkab selle järgi elama.
    Päevade kohapealt mina seda nii naljalt ei võtaks. Meil on siiski antud 1 keha ja kehal on tavaliselt alati mingi moodus väljendada, et miski ei meeldi või ei sobi kehale. Olen kokku puutunud inimesega, kellel näiteks liigse trenni tõttu kadusid päevad ära ja temale soovitas arst trenniga tagasi tõmmata.
    Selle kohta ma midagi siit välja ei lugenud, aga minu üks hea soovitus on vähemalt 8 tundi und ööpäevas. See aitab hästi stressi maandada, sest oled ärgates puhanud, keha on puhanud ning ei karju pidevalt süsivesikute järgi. Vaim on ka puhanud ning hoiab halvad mõtted eemal hoida.

    Muidu olen koguaeg sind imetlenud, kuidas sa jaksad ja suudad nii tubli olla. Olen su blogi juba ligi pool aastat lugenud ja kadestanud.

    VastaKustuta
  19. Selleks keha petmiseks teengi nädalas korra patupäevi. :) Ma otseselt ei näe ennast koledana, aga vahepeal lihtsalt ei jõua mu saavutused kohale.
    Tänu koolile saan üpris vähe magada,kuna äratus on hommikul kell 5. Seega jääbki unetunde väheseks. Ma usun, et ka see on üks põhjus.
    Ma ei tahtnud selle postitusega üldse asjade üle vinguda ja näidata,et olen haiglane. Sest tegelikult asjad nii hullud veel pole. Tahtsin lihtsalt avada kaalulangetuse varjukülgi ja musti hetki.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Toitumise kohapealt on lõik väga tasakaalus ja peaksin kõik toitained kätte saama. Nisujahu ja suhkru välja jätmine ei muuda asja nii palju. kõiki muid asju ma ju söön ;)

      Kustuta
  20. Pilte vaadates tundub nagu oleksid kõige õnnelikum tüdruk maailmas, kellel on kõik hästi. Mitte keegi ei usuks, et sul on probleeme kui sa vaikiks neist. Aga ürita ikkagi positiivseks jääda kõige osas! Päikest! :)

    VastaKustuta
  21. Positiivsus viibki edasi! Ja naeratus peab alati näol olema :) :)

    VastaKustuta
  22. Positiivsus viibki edasi! Ja naeratus peab alati näol olema :) :)

    VastaKustuta
  23. Tere Helena!
    Minu juustele ja lõhenevatele küüntele aitas kuningakepi õli kapslid ja A+E vitamiin. Võtsin neid koos.

    VastaKustuta

Subscribe