Karm reaalsus

11 jaanuar

Täna on mul siia isegi natuke häbi kirjutada.
Kui saavutasin oma ideaalkaalu lootsin kasvõi natukene, et olen nendest inimestest, kes peale suurt kaalulangust juurde ei võta. Ma saan aru, et ma ei saa olla pidevas languses, aga siiski ei taha kaalul näha ju tõusu.

Hetkel olin ma ühes suures mustas augus, millest hakkan taas välja ronima, ehk nn. alustame "nullist".
Olgu, mitte päris nullist, aga siiski kogusin juurde natuke kilosid- täpsemini 5-6 kg. Hetkel ma täpset kaalu ei oska öelda, sest keha hoiab hullumeelselt vett kinni ja olen nagu õhupall.
Rasva% näitas täna 23,1 %, mis on viimasest korrast natuke rohkem, aga siiski mitte hull.

Kuidas tõus alguse sai?

Kaal tõusis pärast maratoni eeskätt lihaste arvelt, sest panin suuremat rõhku lihastreeningutele ja jätsin kardio natuke tahaplaanile. Tõstsin ka veidi kaloraaži, et mitte toituda 1400 kcal päevas. (hetkel kuskil 1600)
See kaalutõus mind ei muserdanud vaid pigem tegi õnnelikuks, sest näha oli kõhulihast ja kõik oli hea.

Novembris tabas mind aga suurem stress, mis võttis kogu keha enda alluvusse. Olin magamata ja koolipinged lõid ülepea. Üritasin toituda nii korralikult kui suutsin, aga keha kogus kõike, mida sai.
Siis tuli suur vajadus süsivesikute järele ja haarasin vahel päevas viilu sepikut juurde, mis ei tohiks kaalutõusus nii suurt rolli mängida. Tuleb välja, et mul on ka tugev D-vitamiini puudus. (alumine piir 75, aga mul 40)

9 märki, mis võivad viidata D-vitamiini puudusele:

1. Lihasnõrkus
Kui tunned trennis, et jääd üha nõrgemaks ja nõrgemaks, siis võib olla üheks põhjuseks D-vitamiini puudus.

2. Nukrameelsus
On leitud, et madala D-vitamiini tasemega naisi ohustab kaks korda suurema tõenäosusega depressioon.

3. Suurenenud valutundlikkus 
Krooniline valu võib olla seotud ebapiisavat D-vitamiini kogusega.

4. Mikrotraumad
D-vitamiin soodustab luude kasvu ning kui sinu kehas on seda toitainet ebapiisavas koguses, muutuvad sinu luud hapramaks, mis omakorda suurendab mikrotraumade ohtu.

5. Kõrgenenud vererõhk 
D-vitamiini aitab reguleerida vererõhku. Kui D-vitamiini pole piisavalt, võib tõusta sinu vererõhk.

6. Unisus
On leitud, et D-vitamiini madalam tase võib olla seotud suurenenud päevase unisusega.

7. Tujukus
D-vitamiin mõjutab ka sinu tuju mõjutava serotoniini taset, mistõttu võid olla kergemini ärrituv.

8. Langenud vastupidavus
Mõned uuringud on näidanud madala D-vitamiini tasemega sportlaste puhul väiksemat aeroobset võimekust ja üldist vastupidavust.

Allikas : http://www.kaalustalla.ee/blogi/8-viisi-margata-d-vitamiini-puudust/

Siiski hakkasid tulema mängu ka kommid ja magus, sest tundsin peale igat söögikorda, kuidas ma seda lihtsalt "vajasin."

Lõpuks hakkas välja lööma väike toitumishäire, milleks olid õhtused söömishood. Kogesin neid veel ka eelmisel nädalal. Terve päev suutsin olla normaalne, kuid õhtul hakkas järsku suhu rändama kõike, mida käsi haaras. Käisin fanaatiliselt läbi kõik kapid-sahtlid, et leida midagi "head".
Lõpuks olingi õhtuti selline :

Teadsin, et asi lõppeb kaalutõusuga ja vastutan kogu täiega ise.

Tänasest olen tagasi koolirutiinis ja toitumist on nii palju kergem jälgida. Tegin lõunasöögid kooli valmis ja ei saa päeval midagi sahtlist näksimas käia.

Kurb on küll rääkida, et olin augus, aga siiski tuleb leppida ka sellega, et mina olen samuti inimene ja ei suuda alati ahvatlustele vastu panna. :)
Ma siiski loodan, et keegi ei kaotanud nüüd minusse usku ja kukutas mind oma motivaatorite nimekirjast välja.

Mida ma õppisin ja endas avastasin? 

Öeldakse, et õpid asju hindma alles siis, kui need käest on läinud.
Ka Väike Prints sai oma imearmsa roosi tähtsusest aru alles siis, kui oli oma asteroidilt lahkunud.

Nii on ka kaalulangetuse juures. Nüüd sain lõpuks aru, kui heas vormis ma olin. Enne mõtlesin, et kõhuke siin ja pekk seal, aga tegelikult oli mul olemas mõnus kõhulihas ja polnud tobedaid sangasid. Ka jalad oli hakanud minema peenemaks. NO MIKS MA EI SUUTNUD SEDA NÄHA SIIS?
Hea, et suudan seda vähemalt nüüd hinnata ! :)
Võibolla oli see kaalutõus saatusega määratud, et lõpuks ka saaksin oma saavutusest aru. 



Homme lähen oma elu esimesse personaaltrenni. Treeneriks on Susan Keinast ja ma tõesti loodan, et kõik sujub hästi.
Alguses tahtsin personaaltrennidesse minna mõttega, et saada BeFit konkursiks paremasse vormi, aga siiski ma sellest osa ei võta. Ma ei taha endale lihtsalt liigset lisasurvet ja kohustust.

Siiski üritan 8.märtsiks taas oma kilod alla saada. :) 5 kg ei tundu küll palju, aga minul läheb selle alla võtmiseks kaua aega, kuna ainevahetus on superaeglane ja päevad pole siiani korda saanud.

Uuemat  ka :) 

Soetasin endale lõpuks korraliku kaamera ja registreerisin ennast ära ka toidufotograafia kursustele. 
Loodame, et varsti hakkate saama ahvatlevaid toidupilte, sest mul on teile nii palju toredaid retsepte jagada.  

Praegu olen selle kaameraga nagu peata kana, aga loodan, et olukord läheb varsti paremaks.
Tegime Siimuga mõned "proovifotod" ka :D



Oma viimast vaheaja päeva veetsime Siimuga mõnusalt koos väljas olles.
Käisime Pirital uisutamas ja OII KUI KADE MEEL mul suusatajate üle oli. Oleks tahtnud ka enda suusad alla panna. :) Ma arvan, et nädalavahetusel otsin oma suusapaari Võrust ära ja kindlasti lähen ka rajale :)






Nüüd hakkab jälle pihta üks pikk ja raske teekond, kuid uskuge, MA EI ANNA ALLA! 

Armas Anzu,  süstis ühel  päeval minusse nii  palju motivatsiooni ja postiivsust, et seda jätkub vist aasta lõpuni. AITÄH SULLE, ARMSAKENE ! :)
Ta saatis mulle ühe pildi ka, mis sobiks eriti hästi seda postituse lõppu kaunistama. 






Ilusat õhtut! :)

Leiad mind ka facebookist : https://www.facebook.com/helenablogi/

Samuti olen saripostitaja instagrammis: https://www.instagram.com/helena_k6ivsaar/

You Might Also Like

27 kommentaari

  1. Ot, et Su päevane kaloraaž selliste trennide ja muuga on/oli 1400 kcal ?
    Siiani tundusid nagu mõistlik neiu, aga see on ju ohtlik, see pole kaugeltki okei, kui laveerid oma baasainevahetuse pealt - nii vähesega tulevadki puudujäägid kehas ja vaimus ja kui juba päevad jäävad ära, ei saa olla kõik hästi. Palun mõtle enda tervisele ka, selline lähenemine ei saa olla jätkusuutlik ja Sulle hea. Kaalu kaotab muidugi asjalikult, aga kas see ongi elu suur eesmärk, mille nimel kõik muu ohverdada?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tal on seal kohe kindlalt eksitus,ühes varasemas postituses oli midagi muud :)

      Kustuta
    2. Hei! Väike eksitus oli sees. Vahepeal olin tõesti 1400-1500 kcal peal (mitte trennipäev). Muidu lihtsalt kaal ei liikunud.
      Kaal kadus kuni 2,5 kg kuus, seega oli kõik hästi. Baasainevahetus ongi mul natuke väiksem :)
      Päevade kohta nii palju, et nad mul on ilusti olemas, aga suuremate vahedega kui enne. Arsti sõnul oli kõik korras. :)
      Kindlasti ei ohverda ma kaalu nimel tervist! Tervis on meie elu kõige tähtsam asi ja selle nimel ma ka kaalu langetasin! :)

      Kustuta
  2. Oh, tuttav tunne. Alates jõuludest suht rajalt kõrval olnud. Minul on probleemiks aeg- ajalt binge eating ja in nüüd mõned korrad välja löönud see taas. Kaal suurem, kõik halb ja paha. Aga mis kehvasti see uuesti. Raputab negatiivse enda seljast maha, keskendub headele asjadele, pea püsti ja edasi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, hea tunne, et pole paadis üksi :D
      Vahel tuleb ka ränk enesehaletsus peale, aga siis mõtlen, et tegelikult "ei koti" kedagi, kas olen 2-3 kg raskem või kergem. Ainult mina olen kinni selles. :D

      Kustuta
  3. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  4. Minu puhul on see alati nii et sügisel hakkab allamäge kõik minema.See aasta samamoodi,sai oktoobrist tagasi tööle mindud ja kõik läks uppi. Toitusin korralikult kava järgi (söön samuti fitlapi järgi) h,l ja õ.aga siis pärast viimast õhtusööki,tahtsin ainult juurde ja juurde ja kõike muud kui kavatoitu.enamjaolt ainult magusat. Trenni ei teinud,polnud tahtmist ja ei osanud veel 2 kooli,lapsi, kodu ja tööd yhendada ning sinna ka kuhugi trenn mahutada. Vahepeal sain tagasi reele, 2 nädalat korralikku söömist ja trenni ja siis jälle otsast peale, ei trenni ja hilisõhtused söömisorgiad, absoluutselt isutas ainult rämps ja magus.See kestis kuni 4 jaanuarini. Trenni küll hakkasin juba varem tegema,aga see toitmine oli sinnani täitsa metsas.Õnneks minul küll lisandus vaid 2 kg kogu selle aja peale.Aga kogu keha pole enam see mis varem.Tagasi justkui eelmise aasta jaanuaris kui sai taas end kokkuvõetud (eelnes täpselt samamoodi 3 kuune söömisorgia).Suvel olid ilusad kõhulihased ja jalad.Nüüd vahib vastu lödev keha ja pekine kõht,tsellu ka tagasi. 9 kuud trenni ja korralikku söömist ning siis see 3 kuud nullib kõik. Mõtlen pidevalt et kuidas mu keha selle 3 kuu jooksul oleks võinud paremaks muutuda,kui poleks seal augus olnud.Aga mis teha ,mis tehtud see tehtud ja proovin jälle uuesti.Kuna nüüdseks olen kõik oma elu paika saanud ja oskan kõike planeerida. Hetkel siis jookseb teine nädal nö puhtalt lehelt (toitumine korras ja samuti trennid). Hetkel on suur ind ja tahtmine pingutada. Seda enam et sain ka mehe kampa,kes samuti hakkas kaalu langetama ja koos minuga trenni tegema,see annab ikka kõvasti juurde. Ja seekord tuli tema poolt see soov täiesti vabatahtlikult ja omal algatusel :) . Kõik mis sitasti see uuesti. Küll saame mõlemad sellised kehad,millest unistame :) . Minu motivaator oled sa kohe kindlalt :)

    VastaKustuta
  5. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  6. Tundub, et meil kõigil ''kaalulangetajail/jälgijatel'' on samad probleemid :D Mina alustasingi kahjuks oma teekonda uuesti sest kõik läks käest ära. Alguses natuke ja siis veel rohkem ja veel rohkem, kuni nüüdseks olengi põhimõtteliselt alguses tagasi, ehk 1-2 kg erinevusega ja noh eks veidi lihast on ikka kaa pekiall peidus.. aga üldjoontes hakkan teekonna algusest pihta. Alguses olin ma mustas augus, mõtlesin et miks ma endale nii tegin ja nii halb oli nii enda kui ka kõigi teiste ees, kellele motivatsiooniks olin. Siis aga hakkasin mõtlema, et mida kogu senine teekond mulle andnud on ning leidsin kokkuvõttes päris palju asju, mida vahepeal õppinud olen ja need aitavad mind nüüd uuesti edasi. Täpselt nagu ka sina oma postituses mainisid, et kõik tagasilöögid on õpetuseks ja nii tegelikult ongi! :)
    Sinu lohutuseks tahaksin veel öelda seda, et sa näed endiselt suurepärane välja ning vaatamata sellele et tunned end suuremana kui varem, ei paista see silmale küll välja, sama kena, sale ja särav oled endiselt! :) Palju edu ja jaksu sulle ja küll me saame jälle oma ideaalvormi kätte, ei pääse ta kuhugi! Pealegi, kui ta uuesti kätte saame, siis vaevalt et enam nii kergelt käest ära lasta tahaksime!:D Suvine bikiinivorm-here we come!!! :)

    VastaKustuta
  7. Kuidagi väike see BAV sul ka sa ei eksi? Pikkus oli sul vist 178cm juures ja mis on kaal ja vanus kui tohib küsida? Kui nii madalal hoida, siis tekibki nälja tunne ja lihtne rajalt eksida.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu BAV on nt fitness.ee kalkulaatori järgi hetke kaalu järgi 1565.3kcal. Väiksema kaaluga oli see väiksem.

      Kustuta
  8. Tegelikult on tore lugeda, et on ka teisi,kes vahepeal libastuvad ja ma ei ole ainuke. Ka minul läks enne jõule asi käest ning nüüd ei saa kuidagi enam järje peale,kogu aeg on see müstiline homme, kus kõik asjad muutuvad paremaks. Kuid sellised blogid,kus ma näen,et keegi sama asjaga on hädas olnud ja hakkab jälle tubliks,süstib ka minusse uut motivatsiooni.Seega minu motivaatorite listis oled ikka olemas :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eksimine on inimlik :)
      Homme - müstiline maa kus 99% inimkonna produtiivsusest, motivatsioonist ja saavutustest on peidus.
      Aitäh, et elad mulle kaasa! :)

      Kustuta
  9. Kuidas sa oma D-vitamiini puudusele jälile said? Perearsti juures vereanalüüsid?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Perearstil lasin vereproovid võtta :)

      Kustuta
    2. Perearstil lasin vereproovid võtta :)

      Kustuta
    3. Aitäh vastuse eest, tõttan ka kohe perearsti juurde!

      Kustuta
  10. Issand, minul on samuti selline värk, et päeval toitun ilusti ja õhtul/öösel lausa nullin oma saavutuse- täitsa loll ju :S
    Mul on kava, mida enam-vähem järgin, aga siis peale õhtusööki nt kl 23 teen endale mikrokas 3 juustuvõikut, ohtralt juustu ikka ja kõrvale hapukoort.. Ja ma ei saa sellest kombest lahti!
    Kui elukaaslane küsib, miks sa ühte võileiba ei tee? Siis mina vastan, SEST MA TAHAN KOLME.. Hiljem tunnen end nii halvasti.. Aga niii hea oli ja homsest enam nii ei tee.. yea right!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nutridatas näitab mul kava järgides umbes 1850 kcal.. ise olen 169cm ja 79kg- minu max kaal :S

      Kustuta
  11. Aga kui BAV on 1500 midagi, siis on ju isegi vabal päeval 1400-1500 liiga vähe. Liigud ju sellegi poolest, mitte ei lama liikumatult voodis? Olen isegi samu vigu teinud ja ega nõnda ei jõudnudki kuskile. Olen sinust palju pisem pikkuse poolest ja ka kaaluga kõik OK, kuid nüüd söön ka kaalulanguse ajal julgelt rohkem, usun et kuskil 1600 kcal on miinimum ja seda ka pigem "kogemata", keskmine tuleb siiski 1600-2000 kcal ning kaal langeb (võibolla tõesti aeglasemalt veel, aga langeb ning ka endal on toredam, kellele süüa ei meeldiks :)). Trenni teen, kuid pigem tagasihoidlikult. Usun, olles samas augus kordi ja kordi kükitanud, et peaksid keskenduma pigem tervislikkusele ning neid kaloreid üldse mitte lugema. Kõik päevad ei peagi olema vennad ning kaloraažilt ideaalsed, üldplaanis langeb kaal sellegipoolest ning ka püsivamalt. Edu! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nagu sai ka eelnevalt öeldud, siis toitusin väike kaloraažiga ainult suurema kaalulangetuse ajal. Lihtsalt suurema kaloraažiga kaal seisis ja ei liikunud kuhugile. Igal kehal on oma eripärad. Minu eripäraks on üliaeglane ainevahetus ja seetõttu ka kaloraaž väiksem. Seepärast ei saa ka hukka mind hukka mõista.
      Praegu toitun suurema kaloraažiga ja seda kirjutasin ka ju postituses, et hetkel on kaloraaž umbes 1600.
      Näksimine ei olnud tingitud väikesest kaloraažist vaid stressist ja igavusest, kui vaheajal kodus "lebotasin" :D

      Kustuta
  12. Ma olen samas paadis olnud nagu sinna. Päeval suutsin olla n.ö reel söömisega, aga õhtul oli tunne, et sööks kõike magusat mida ainult saaks. Minul puhul oli tegu sellega, et päevane süsivesikute kogus oli lihtsalt liiga väike ja õhtul tuleb see kohe nähtavale. Muud see magusaisu polegi, kui soov kiire energia järgi, sest kaloraaz on olnud natukene liiga väike.
    Samtuti oli mul ainevahetus väga aeglane. sellele lisandusid igasugused probleemid kõhuga. Nüüd kui olen ümber lülitunud pigem just süsivesiku rikkale toidule, ilma loomseta, ei ole aeglasest ainevahetusest enam jälgegi. Isegi päevade regulaarsus on hämmastav, millest enne ei saanud juttugi teha.
    Kui eelnevalt on palju dieeditatud ja oma kaloraazi piiratud, siis keha jätab selle n.ö mällu ja hakkab kinni hoidma kõigest, mis hakkab ületama varasemat kaloraazi, sest kunagi ei tea ju millal juurde tuleb. Sestap on ka inimestel kaal seisma jäänud ja seisab. Ma ise ehe näide.
    Ma olen ühe väga armsa blogi otsa komistanud ja jälgin nüüd pidevalt - the real life RD. Räägib ta siis sellest kuidas leida "Food Freedomit" ja enesearmastust.
    Ma loodan, et saad endaga jälle sõbraks olenemat BAV määrast ja kaalunumbrist. :)

    VastaKustuta
  13. Kui hea postitus!!!
    Ma võin öelda, et kaal mul ka kinnisidee juba. 1kg juures on siis juba paanika mu jaoks. Samamoodi nüüd jõulude ja aastavahetuse ajal sõin rohkem ja no muidugu magusat ei puudunud mu toidulaualt ja väga palju oli seda isegi. Pärast olid suured süümekad. Aga nüüd rajal tagasi ja don't worry, eks vahepeal peabki selliseid hetki ka olema. Nagu sa ise ütlesid, nüüd oskad hinnata seda, milline varem olid 😊
    Igastahes jätka samas vaimus ja sa oled nii tubli ja suure teekonna läbi teinud! 😉

    VastaKustuta
  14. Kallis Helena sa ei ela ju teiste jaoks ja meil kõigil on murdumisi. Minulgi oli skin mingo periood, kus ma nägin, et pööran täiesti ära patupäeval. Asjad loksusid paika ja olen ka nädala aega ilusasti tagasi reel. Selle ajaga tuli juurde paar kg, mis cm ei muutnud aga enesetunne oli halb. Keep your head up, sest muidu kroon kukub maha. Arvan, et keegi ei hakka sind oma motivaatorite nimekirjast maha kustutama, vaid just avastavad, et näed tema on ka inimene nagu meie ja eksib vahel. :) Ahjah,D-vitamiini läheks mul ka vist tarvis:D Igaljuhul päikest sulle ja ära endale põdemisega liiga tee! ;)

    VastaKustuta
  15. Kui mul oleks aega, siis ma loeks selle blog algusest lõpuni 10000 korda uuesti läbi, sest sinus on nii palju samu asju, mis mul. See, et inimene eksib on normaalne, motiveerid sa mind ikkagi. Tegelt, mis ma öelda tahtsin, et sul on Maaailma kõige ilusamad hundisilmad ja kõige kenab kihvakestenaeratus- best kombo- minu arvates oled sa üks äraütlemata tubli ja lahe neiu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See oli maailma kõige ilusam kompliment! Aitäh sulle ;*

      Kustuta

Subscribe