Reisiblogi : Puhukus Marokos (Marrakechis)- päev 1-3

20 märts

Tere tere! :)
Veetsin terve nädala Marokos. Plaan oli minna puhkama ja koguda natuke energiat ja inspiratsiooni.

Siim ütles, et ta poleks vist elusees ise Marokot osanud sihtkohaks valida, aga mina tahtsingi just midagi erilist kogeda. Ei suuda istuda kuskil Tenerife palmi all ja lihtsalt lebotada... Mina tahtsin kogeda seda võrratut kultuuri, inimesi ja muiduki sööki. Seda kõike ka Marokost saab! 

Peatusime linnas nimega Marrakech. 
Marrakesh on iidne Maroko pealinn, kunagise Maroko ning Almoravid ja Almohad dünastiate võimu sümbol. Linn on rajatud berberite poolt 1062 aastal ja aastast 1071 oli ta kahe sajandi vältel toonase Maroko pealinnaks. Marrakeshi minaretitornide taustal helgivad Atlase mäestiku lumised tipud ja see paneb unustama, et Sahara kõrbeni on siit vaid mõne tunni teekond. 

Tänapäevane Marrakeshi linn jaguneb laias laastus kaheks: mediina - vana linnaosa oma sajandeid näinud majade, kitsaste tänavalabürintide ja turuplatsidega, ning Gueliz või ka Ville Nouvelle - uus, euroopalik linnaosa koos kiirsöögikettide, brandi-kaupluste ja muu selle juurde kuuluvaga.

1 PÄEV

Reis algas meie jaoks Tallinnast. Olime lennujaamas juba hommikul pool 4. Check-in'i tehes ja kohvrit kaaludes hoidsime Siimuga hinge kinni, et see üle lubatud kaalu poleks. Õnneks oli 1 kg veel varu. Hea, et kodus osad riided käsipagasitesse laadisin.
Kohe kui lennujaamas hommikul kohvik avati, sõime natuke hommikust ja nautisime kohvi.
Kahjuks piinas mind kogu reisi alguse kohtav kurguvalu ja Siimu nohu.

 






Üsnapea saime esimese lennuki peale ja sõit Frankfurti võis alata. Mõlemad lennud lendasime Lufthansa lennukiga. Frankfurdis otsisime päris pikalt õiget väravat kuhu edasi minema pidime, sest lennupiletil oli lennujaama osa B kulunud ära nii, et see meenutas E tähte, seega läksimegi kõigepealt E majja. Lõpuks saime aru, et siiski oli mõeldud B osa. Õnneks oli aga 4 h ja leidsime lõpuks ka õige koha üles. Kasutasin seal aega ilusti ära ja tegin fitlapi mõne retseptiblogi ära, niiet töö ja lõbu käsikäes. :)


Just selline nägi välja lennukitoit välja Frankfurt-Marrakech liinil. Karbis oli polenta/mannapuder, kõrvits, kanafilee (lugesin lõpuks pakilt, et filees oli liha ainult 26% !!!!) ja mingi BBQ kaste oli ka.. Sõin oma portsust ära ainult selle kõrvitsa ja kana, mis ei olnudki lõpuks kana.. Ütleme nii, et maitselt oli üpris okei, aga välja nägi pigem nagu okse :D

Lend ise oli suhteliselt normaalne ja kui silm vahepeal kinni panna, lendab ka aeg hästi kiirelt. Silmas tegin lahti siis, kui lendasime kõrbe kohal ja järsku hakkas taamal paistma Marrakech. Ehmatasin alguses korralikult ära ja hirm oli suur, sest need tänavate labürindid olid meeletud.


Selle hiiglasliku linna lennujaam oli samaväike nagu Tallinna lennujaama esimene ruum. Muidugi käivad seal praegu suured juurdeehituse tööd, aga siiski oli naljakas vaatepilt. Peale meie maandunud lennuki oli seal veel 2 lennukit :D 

Lennujaamas ootas meid juba transfeer ja see oli esimene koht, kus saime tunda marokolaste sõbralikkust. No nad on ikka ülimalt tore rahvas. 
Sõitsime autoga, ümberringi ainult autosignaalid,  kui järsku auto jäi seisma, aken keriti lahti ja kõrvale sõitis teine lahtise aknaga auto. Ilmselgelt olid autojuhid tuttavad ja oli jumala normaalne jääda autodega keset tänavat seisma ja ajada läbi akende juttu. Nende vestluse katkestas ainult tugev signaalitamine teiste autojuhtide poolt. :D Mina hakkasin reaalselt kõva häälega naerma, sest see sõit hotelli oli üpris lõbus. 
Valisin oma hotelliks Maroccan House Hotel'i, mis pidi pakkuma ehtsat Maroko-stiilis majutust. 
Hotell ise on täitsa ilus, asukoht on hea, sest lähedal on nii kesklinn, kui ka 20 minutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinn. 

Siiski on hotelli puhul mõned miinused ka, nt jääkülm bassein ja eriliselt kehv hommikusöök. 

Esimesel päeval jõudsime Marrakechi õnneks päeval, seega jõusime juba kesklinnas ringi vaadata ka esimese õhtul. Lõpuks leidsime ka koha kus süüa ning päev oligi korda läinud. 

  

Mina, kes muidu lambaliha ei söö, tellisin endale koos Siimuga lambalihaga Tagine'i. 
Minu tagine oli lambaliha ja aedviljadega ning Siimu oma koos mustade ploomide ja mandlitega. Ma pean ütlema, et söök oli lihtsalt IMELINE! Just sellepärast ma uusi maitseid ja sööki armastangi.
Tagine on hautis, mis on valmistatud ühe erilise poti sees, mida hoitakse lahtisel tulel või ahjus.

Algupärane tagine on valmistatud raskest savist, mõnikord värvitud või glasuuritud. See koosneb kahest osast: alumine osa on lame, ümmargune ja madala servaga ning selle peal on suur koonuse- või kuplikujuline kaas, mis hoiab kuumust kinni. Tänu sellele saab toit aeglaselt haududa.


Söögi lõpetasime veel jäätisega, mis oli parimaid, mida seni saanud olen!! 

 


2 PÄEV 

Ärkasime hommikul juba enne äratust ja suundusime hommikust sööma. Astusin sisse ruumi, kus olid söögid, vaatasin ringi, ning ohkasin ahastusest. kolmel laual vaatas vastu ainult sai-kook-komm-magus! KÕIK OLI MAGUS! Ainukesed soolased asjad, mida leidsin olid oliivid ja mingi vorstilaadne ollus, mis on nagu roosa saepuru. Valikus oli selleeest umbes 10 sorti kooki, maiustust, pannkooke, moose, kuivatatud puuvilju, mahlasid jnejne. Ühesõnaga saab süüa süsivesikut koos süsivesikuga! Võtsin kodust õnneks kaasa ka paar pakikest proteiinipuddingut ja segasingi seda piima sisse, sest ka jogurtit polnud.  Muidugi mekkisin siit-sealt ka midagi, aga ütleme, et asi on pehmelt öeldes kohutav, samas paradiis magusasõpradele.  

Kui esimesel õhtul ringi käisime, avastasime ühe pargi, kus saaksin ära teha oma jooksutrennid.  
Nii seadsimegi Siimuga pärast hommikusööki sammud parki ja tegin ära seal oma Fartlek treeningu. Ette nähtud oli küll 8km jooksu, kuid tehtud sain ainult 6 km, kuna ilm kiskus ülikuumaks. 


 
Veidraid pilke kohalike poolt oli palju, kuid kandsin jooksupartneri särki uhkusega. :)

Pärastlõunal jalutasime ringi Medinas, kus asub väljak nimega Jaama el-Fnaa, kuigi juba päeval seal elu kihab, siis juba tuhandeid aastaid, algab seal õige elu alles öösel. Sealt võid leida kõike, sest seal asub ka üks kõige suuremaid turge.
Leidsin ka ühe vahva reisikirja sellest platsist, mis kirjeldab asja paremini, kui mina seda oskaksin...

Maroko suur vaatamisväärsus on Marrakechi peaväljak, kuulus ja imeline Jemaa-el-Fnaa – suur plats, kus toimetavad värske mahla pressijad, käte hennaga maalijad, õlimüüjad, maotaltsutajad, ahvid ja tänavaartistid ning kus püütakse pudelitest kala, vaieldakse hindade üle, kerjatakse, varastatakse jne jne. Kell 17, kui päike hakkas Koutubia mošee taha loojuma ja väljakule laskus imeline vatine valgus, avanesid söögikohad. Tulid mehed vankritega, võtsid välja pliidid, lauad, pingid ja nõud ning tunni pärast tegutses väljakul 50 toidukohta, kus süüa tehtigi kohapeal. Minu lemmik oli lett, kus müüdi ainult keedetud mune ja kus ühe poisi ülesanne oli neid mune koorida. Ta ütles, et õhtu jooksul koorib ta 500 muna. Jessas! Aga toit oli hea ja värske, nõud natuke räpased ning süüa tundus targem kätega.
Väljakult kulgevad tänavad souk’i ehk turule, kus müüakse kõike ja loomulikult saad just sina selle parima hinna. 

väljak päeval
väljak pärast päikeseloojangut

Kui platsile jõudsime haaras mu käest üks naine, kes hakkas kohe joonistama mu käele hennat. Enne kui jõudsin "ei" öelda või kätt ära tõmmata, oli ta juba ametis. Pärast pidin käima välja korraliku raha, et sealt minema saada. Õnneks on Marrakechis väga sõbralikud inimesed ja kui ütled naeratedes "ei aitäh!" jätavad nad sind rahule. Muidugi haagivad ennast sulle sappa ka inimesed, kes pakuvad rõõmsalt abi, kuid pärast ootavad ka sinult raha. Kahjuks ei ole ma ka eriline kaupleja tüüp. 


Tagataustal Koutubia mošee

Kellaaeg oli söömise ajaks juba selline, et enam lõunasöök see polnud ja pärast kindlasti enam õhtusööki ka ei tulnud, seega jõuab siin päevas süüa pmt 2-3 korda. :)
Sattusime sööma jälle väga meeldivasse kohta ja Siim tellis seekord hoopis ühe suure portsu bologneset, sest ta kõht oli niivõrd tühi. Mina nautisin taas seda head taginet. 


Muide, need värsked oliivid, mis siin pakutakse on võrratud. Midagi sellist sa Eestist purgi seest juba ei saa. 
''












Juba esimesel päeva õhtul tundsin peopesades kerget sügelust. Siis ei osanud ma veel midagi kahtlustada. Teise päeva lõpuks oli aga peopesadesse tulnud punased vesivillid ja sügelus oli meeletu. Need samad villid katavad üleni ka mu taldu, varbavahesid, päkkasid jne. Teisel ööl ei saanud peaaegu üldse magada, sest jooksin kogu aeg vannitoa ja voodi vahel, üritades külma vee all oma sügelust leevendada. Villid lõid ka näkku ja nina sisse ning see ei ole kuigi tore. 

 MIS SIIS JUHTUS?!!!???

Tuleb välja, et mu päikeseallergia võttis intensiivse päikese alla sattudes erakordsed mõõtmed. Olen Eestis olles ka tundnud seda, et olen päikesele ülitundlik, sest keha katavad pärast päikese käes olekut verevalumid ja pea hakkab kõvasti valutama. 
Siin on kahjuks päike palju tugevam kui Eestis ja ma polnud ka varem keset talve soojale maale sõitnud. 
Õnneks sain endale kohalikust apteegist rohtusid ja leevendus saabus 4.päevaks. 
Siiski rikkus see allergia ära minu reisituju ja jalad ei kannata üldse astumist, rääkimata mu jooksuplaanidest.  

Vaatamata valusatele jalgadele, läbime ikkagi kõik vahemaad siin Siimuga jala, tempo aeglane kui tigudel. 

3 PÄEV

Hommikul ärkasin tõeliselt masendatult, sest magamata öö oli teinud oma töö. Kohutav oli olla ja käed sügelesid ikka veel meeletult. Siiski võtsime pärast hommikusööki suuna linna poole, et leida üles kohalik apteek ja toidupood. Need me ka leidsime ja saime kõik vajaliku. 

Poest väga palju osta ei saa, sest palju kaupa on värske, nagu toores liha jne.
Otsisin pika jogurtileti seest üles ka maitsestamata jogurti, et sinna sisse segada pärast puddingupulbrit. Õhtuks leidsin ka tuunikala, et saada natukenegi valku. 

Vaatasime üle ka Marrakechi rongijaama, mis oli nii ilus, et võiks omaette vaatamisväärsus olla. Haarasime ka ühest putkast gelato jäätist ning jalutuskäik võis jätkuda. Teele jäi ka Royal Theatre. 



Koju kõndides hakkas meiega juttu ajama üks kohalik mees, kes kutsus meid endaga kaasa teed jooma. Tee joomine on Marokos kultuuri üks osa ja see on supervahva, kui saad kohalikkudega kesest turu kitsast labürinti teed juua. 

Teed joomisega koos tähistasime ka Ahmedi esimese lapse sündi ja ta reaalselt säras. Ta rääkis meile armastusest ja selle olemusest. Samuti filosfeeris õnne üle ja see kõik oli lihtsalt niiiiii äge.  Siis näitas ta meile hulga pilte oma imekaunist naisest ja ütles, et me inspireerisime teda kahekesi nii väga, et kutsuski meid teed jooma. 



Samuti tutuvustas ta meile natuke selle rahva kultuuri ja ausalt öeldes oli see kõik niivõrd huvitav. 
Järgmisel hetkel oli mul käes juba pintsel ja Ahmed pani mind ja Siimu maalima. Iga värvilaik ja kriips ning pintslitõmmete suund sellel maalil tähendas midagi ja ma ei jõua iialgi seda kõike siia kirja panna. Võin öelda, et isegi pildil olevad palmipuud ja selle lehed tähedavad ühtekuuluvust, austust, armastust, püsivust ja kannatust, mis ühes õiges suhtes peab olema. Pildil olevad inimesed oleme mina ja Siim. Naine peab olema alati mehe vasakul pool, sest seal asub mehe süda.  “Behind every good man, there’s a good woman.” 
Pildil olevad nimed on meie nimed araabia keeles. Siimu nimi on keskel ja minu nimi selle ümber, mis sümboliseerib seda, et ma hoian temast alati kinni. 

See on kindlasti selle reisi üks meeldejäävamaid hetki!

Lõpuks tahtis minuga pilti teha ka Ahmedi sugulane kasuperest, kus nad koos kasvasid. Tema arvas, et olen ideaalne naine ja lubas otsida endale tulevikus samasuguse.  Lõpuks kingiti mulle ka kaunis roosiõis, ning mu päev oli 100000x korda parem kui enne! 

 


Kolmandal päeval võtsime ette jalutuskäigu ka ühte imelisse parki, mis on ülimalt eksootiline võrreldes muu taimestikuga siin eriti kuival maal.
Tegemist oli Jardin Majorelle'ga, mis on nagu roheline oaas keset meeletut kõrbe. Jardin Majorelle on üks külastatuimaid kohti Marokos. Aed kuulus Yves Saint Laurent’ile 1980. aastast kuni tema surmani.












Õhtu lõppedes otsisime pikalt kohta, kus süüa. Lõpuks astusime sisse ühte kohvikusse, kus söök ei väärinud isegi pildi tegemist. Rääkimata siis selle söömisest. Veel viisakalt öeldes kohutav. Vähemalt olime saanud juba mitu head elamust, seega on mul Maroko kööki suur usk! :)

Võin etteruttavalt öelda, et kolmandal öösel sain magada nagu väike beebi ja allergiarohud hakkasid mõjuma.

Lisaks on järgmiste päevade ilmateade selline, ehk kindel ravi päikeseallergiale on olemas.


4-6 päeva reisiblogi on varsti tulekul! :)


You Might Also Like

9 kommentaari

  1. Nii äge on lugeda mida kõikke teinud oled. Aga kas oled ka kaalust juurde võtnud? :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Äge on tõesti! Kas sa mõtled reisil või üleüldse? Kui üleüldse, siis vastan jah :D

      Kustuta
    2. Ei ikka reisil. Sööd ju kava väliselt ja igasuhu uhkeid toite. Kuidas edenend on? Kas mõtled üldse toitumisele või läheb nii nagu läheb? :)

      Kustuta
    3. Ma ei saa siin kahjuks kaaluda kusagil ennast. Aga hommikusööki ei saa ise valida ja tõesti on siin ainult magus. Õnneks võtsin kaasa proteiinipuddigut, mida segasin kasvõi piimaga. Poest leidsin hotellis söömiseks ainult tuunikala ja maitsestamata jogurti, kuhu ka puddingut sisse segada. Väljas süües olen valinud alati Tagine, sest see ongi ainult liha, plus vahepeal ka köögiviljad ja tänu sellele saan natuke valku ka. Praegu pigem söön siin nii, nagu võimalik. Koju tulles on asi distsiplineeritum.

      Kustuta
  2. Kas äkki ei mõeldud, et liha kaal moodustab eine kaalust umbes 26%? Nii nagu meil tavaliselt paki peal on soola sisaldus kirjas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei, see 26 % oli sulgudes kanafilee taga kirjas :D

      Kustuta
  3. Nii tore on reisipostitusi lugeda �� Kahju, et Sul just reisi ajal allergia välja lõi. Kui nüüd Marokost rääkida, siis on Sinu kogemust veider lugeda. Minu sõbranna käis mõned aastad tagasi Marokos ja tema oli küll pigem negatiivsel arvamusel. Ütles, et tundis tänaval pidevalt hirmu, mehed hüüdsid talle ainult rõvedusi. Teda kutsuti prostituudiks, kuigi ta oli nede kombe järgi ilusti kaetud.Kuna sõbranna on loomulikult valgete juustega ja väga valge nahaga, siis äratas ta igal pool tähelepanu. Ühe korra isegi mehed sülitasid tema pihta.
    Ja Sinul nüüd täiesti vastupidine nii positiivne kogemus. �� Ootan juba reisipostituse järgmist osa ��

    VastaKustuta
  4. Minu meelest näeb see lööve välja pigem nagu enteroviirus... villid kätel, jalgadel jne.
    Aga minu meelest nii tubli ka reisil olles ka suudad end nii hästi kontrollida (Y)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Päikeseallergia puhul tekivad samuti villid kätele ja jalgadele. Samuti näole. Tean, et mul päikeseallergia on, aga reisil see lihtsalt võimendus.

      Kustuta

Subscribe