Lõpupäeva eel..

19 juuni

Hei hopsti!

Juba 2 päeva pärast astun ma viimast korda sisse Gustav Adolfi Gümnaasiumi ustest ja panen oma teekonnale selle kooli seinte vahel punkti.
Kolm kõige raskemat aastat on läbi saanud ja loodan, et edasi saab minna ainult paremaks!


Niiet 21.juunil on Gustav Adolfi Gümnaasiumis minu lõpetamine! 
Aktus algab kell 16.00, kuid õnnitlemine toimub kooli ees kell 18.30

Kui keegi tunneb, et tahaks mulle kooli lõpu puhul öelda mõne hea sõna või jagada kallistusi, siis tõesti ootan teid 18.30 kooli ees! Võtan rõõmuga kõik õnnitlused vastu :)

Jõudsin tagasi ka oma lõpureisilt... okei, tegelikult jõudsin sealt tagasi juba nädalake tagasi, kuid ajasin veel enne lõpupäeva viimaseid asju korda. 
Oma reisi võtan kokku sellega, et Sunny Beachile tasub minna superhea seltskonnaga, sest koht on pmt pidutsemiseks ja päevitamiseks. :)
Kindlasti soovitan külastada Nessebari poolsaart, sest see oli tõesti maagiliselt ilus koht :)

Lasin endale esimest korda elus panna ripsmed ja olen nendega niiii meeletult rahul. Tulemus on mega loomulik ja ilus. Pole veel nädalatki möödas, aga olen kiidusõnu igalt poolt saanud.
Aitäh Maris! :*



Lisaks käisime veel Siimuga verd andmas ja naudime neid viimaseid hommikuid täiega, mis me veel koos saame olla. Nii kahju on teda juulis sõjaväkke saata. :(
Tegelikult on see päris kurb ja harjumatu, et pean nüüd 11 kuud üksi olema, kuid samas annab see äkki mulle võimaluse ennast avastada ja kuidagi asjades selgusele jõuda.

 


Lubasin endale olla lõpupäevaks parimas vormis, kuid tegelikult ei läinud asjad üldse selles suunas. Hetkel veel olen taaskord üleni paistes ja täiesti "bloated", seega ei tunne ma ennast üldse hästi. Isegi nägu on paistes.
Loodan, et mahun lõpukleiti ilusti ära ja tunnen ennast normaalsena. 

Parima vormi kohta ma tegelikult endale ei valetanud. Olen parimas jooksuvormis, kuigi joosta oleks kergem, kui kilosid kaelas vähem oleks. Aga see selleks. 

Paljud on küsinud, mis saab edasi? 

Kui tavaliselt öeldakse, et teha tuleb seda, mis meeldib ja õnnelikuks teeb. Hetkel olengi ma olukorras, kus ma teen asju, mida ma armastan! Tegemisel on fitlapiga koostöös mu elu esimene retseptiraamat "Magustoitudega kaalust alla!" ja kohe-kohe on startimas ka toidukaravan SKUUP, kus hakkame pakkuma maitsvaid salateid, suppe ja smuutisid ja suupisteid. Eksamid läksid küll normaalselt, kuid ma ei tea, kas tahaksin üldse järgmisel aastal õppima minna. Ma pole leidnud lihtsalt seda õiget eriala, mida tahaksin õppima minna ja samas ei jääks ma ka niisama istuma.

Raamatu ilmumist saad toetada ka hooandjas.
http://www.hooandja.ee/projekt/fitlapee-raamatu-magustoitudega-kaalust-alla-trukkimine 


Hetkel olen ma otsimas endale järgmiseks aastaks väikest üürikorterit Tallinnasse, sest Siim läheb sõjaväkke ja tema vanemate koju ma üksi elama jääda ei tahaks. 
Seega mul ongi väike palve või appihüüd oma lugejate poole! 

Äkki sa tead kedagi, kes teaks kedagi, kellel oleks üürida Tallinnasse inimliku hinnaga korterit. Mulle sobib ka igaljuhul 1-toaline, kuid ainus soov oleks see, et korteris oleks olemas köök (vähemalt, pliit, praeahi, kraanikauss ja natuke tööpinda). Hind võiks jääda 150-250 euro juurde kuus.
Palun aita leida mul järgnevaks aastaks oma pesa! :) 


Juhul kui sul on kedagi või üürid sa korterit ise, siis võta minuga kindlasti ühendust!
Kui aitad mul leida armsa kodu, siis kutsun Su tervislikule õhtusöögile! :*


Lisaks tahtsin ma teid tänada, mu armsad lugejad! 

Saavutasin Eesti Blogiauhindade jagamisel tervise- ja kaalulangetusblogijate hulgas III koha ja see on ainult kõik tänu teile! :*
Saadan teile kõige suuremad ja soojemad kallistused! 



Lisaks käib siiani mu blogi Facebooki lehel loosimine!
Kliki LINGILE ja pane oma õnn proovile! :)

You Might Also Like

8 kommentaari

  1. Oled niii tubli ja annad kaaluga seonduvaga jõudu selle näol, et näitad, et langused on normaalsed ja tulebki oodata taas edukamaid aegu. Aitäh Sulle selle tunde eest, et ma polegi üksi ja kõigil on vahel kergem, vahel raskem :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kallistan sind kohe selle kommentaari eest! :*

      Kustuta
  2. Siimu kaitseväkke saatmise pärast ei tasu muretseda, sest see kõige raskem aeg ongi ainult esimesed 3 kuud SBK ajal kui ta veel linnaloal ei saa käia. Peale seda saab ta juba nädalakese puhkust ja siis hakkab hea käitumise korral pea iga nv välja saama (olenevalt ka pataljonist natuke loomulikult ja auastmest, mille poole pürgib). Räägin omast kogemusest, ma kartsin ka väga seda üksi olemist, aga tegelikult läksid need 11 kuud päris ruttu, eriti kui ise tegevuses olla samal ajal ja mitte üle mõelda. Edu teile!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma usun ka, et see aasta läheb linnulennul. :) Ja tegemist mul juba jagub :D

      Kustuta
  3. Oh sa oled uskumatult usin ja tubli!

    Mulle on aga mitmeid kordi pähe tekkind küsimus - kust sa kõiki oma teadmisi võtad? :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Milliseid teadmiseid sa mõtled? :) Toitumisalased teadmised olen võtnud enda kogemuste põhjal ja väga palju ka lugenud-uurinud selle kohta. :) Siiski on kogemused minu jaoks kõige alus. :)

      Kustuta
    2. Siis võib-olla soovitaksi uurida Annely Sootsi Tervisekooli kohta - äkki on just see, mida õppima tahaks-võiks minna ;)

      Kustuta
    3. Olen selle kohta kuulnud niivõrd palju negatiivset, et kahtlen,kas tahan suuri summasid sinna alla panna.

      Kustuta

Subscribe