Mis mu tervisega on, ehk kuidas ma taas jooksuvõistluse katkestasin.

20 august

Hei!
Viimasel ajal olen tundnud ennast ülihalvasti ja see viib alla ka tuju, mis tõttu ei olegi ma tahtnud siia postitada mingeid vinguvaid postitusi.
Mainisin eelmises postituses, et lähen arsti juure ja pärast seda räägin, mis mul siis viga on.
Kahjuks ma oma perearsti juures targemaks ei saanud ja  ta mind ka ei kuulanud, seega ei mingeid edusamme diagnoosi poole.
Siiski mõtlesin teile rääkida, kuidas ma ennast tunnen ja milles täpsemalt probleem seisneb.

Täna pidin selle kõige pärast jätma pooleli oma aasta oodatuima jooksuvõistluse, mis oleks niiivõrd hästi läinud, kui oleksin lihtsalt lõpuni jõudnud. Tempo oli ideaalne ja jalad jooksid kiiresti, kuid...

Viimased 9-10 kuud on mind vaevanud meeletud gaasivalud ja paistetus. Mäletate, kui kurtsin samu asju ka enne Tartu Jooksumaratonile minekut.
Igatahes alguses olin need sümtomid ainult enne päevade algamist ja mõtlesin, et küllap nii peabki olema, kuid iga kuuga läks asi järjest-järjest hullemaks ja hullemaks. Hommikul ärkan normaalse kehaga ja õhtul võin ajada endale 3 nr suuremad riided selga, sest keha on nii paistes ja turses. Lisaks veel meeletud gaasid ja kõhukinnisus.
Kui ma hommikul ei jooks suurt kanget kohvi ära, siis ei käiks ma normaalselt vetsus üldse.

Kaal võib vee kogumise ja paistetuse tõttu tõusta kuni 2-3 kg nädalas, seega isegi pideva trenni ja korraliku toitumisega ei lange mu kaal kuhugi. Tõusma hakkas ta samamoodi ise.

Mõnikord on valud nii hullud, et raske on hingata ja magada. Kui mõni õhtu olen väga paistes, siis hommikul sisikond valutab nii hullult, nagu oleksin mitu päeva järjest oksendanud.

Kõik oma jooksutrennid lõpetan samuti suurte valudega ja 3x suuremana, kui ma jooksma läksin.

Nüüd sain lõpuks Võrru ja kohe läksin ka oma perearstile, kes saadaks mind kuhugi uuringutele.
Tema ainsaks imet tekitavaks asjaks oli hoopis see, et "MIKS SA NISUJAHU EI SÖÖ?" 
No HALLOO!! Mismõttes??

Saatis ta mind siis ultrahelisse ja kirjutas saatelehele diagnoosiks "sapikivitõbi?"
Uurides selle haiguse sümptomeid, läheb sellega kokku ainult gaasid. 

Mina ise olen aga 98% kindel, et mind vaevab pärmseen või siis mõni tugevam toidutalumatus, kuid viimases ma pole üldse kindel, sest ükskõik mida ma ei sööks, ikka on paha olla. :(

-------------------------------------------------------------------------------------------------------
Miks ma arvan, et mind kiusab vastik pärmseen? 
Panen teile siia nimekirja asjades, mis vaevusi pärmseen tekitab. Minul on ombes 90% nendest vaevustest. Siiski perearst mind endokrinoloogi juurde ei saatnud :(

PSÜÜHILISED: Tugevad meeleolu vahetumised, masendus, jõuetus, liigne unisus, apaatia, unetus, magamajäämise probleemid, närvilisus, ärrituvus, ärritunud olek, keskendumishäired, alustamisvõimetus, halb lühiajaline mälu, ebatõelisuse tunne, alkoholijoobe tunnused, pidev väsimus.

SEEDIMISES: Kõhukinnisus või –lahtisus, vahel vaheldumisi, gaase ohtralt, meeletu magusaisu (algul annab süsivesikute söömine reipuse ja värskuse tunde, mis mõne aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks). Leiva ja alkoholi himu (NB! Kui inimesel pärmseen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju!). Isutus, kõhuturse, keha turses, limased ja halvalõhnalised fekaalid, kõhuvalud ja -krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu). Sügelemine ja niiskus pärakus, halb seedimine, kõrvetised, jämesoole põletik, soolestiku põletik.

SUU ja NEEL: Soor suus, halb hingeõhk, lõhed suunurkades, rakud keelel, krooniline igemepõletik, kuiv või põletikuline kurk, ärritusköha, suu kuivamine.

HINGAMISTEED: Ninakinnisus, pidev nohu, nina sügelus (seest või pealt), aevastamine, köha, allergiad, astma, õhupuudus, vinguv hingamine, valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes.

SUGUELUNDID:

Naistel: Pidev pärmseene valgevoolus tupest, sügelemine ja kipitus tupes või välimistes suguelundites, vähene huvi seksi vastu, premenstruaalsündroom – masendus, ahistus, valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon, viljatus.

Meestel: Eesnäärme probleemid, peenise tursumine, sügelus ja ekseem suguelunditel, tihenenud urineerimise vajadus, nõrgenenud seksi soov, impotentsus.

KÕRVAD: Korduvad kõrvapõletikud, vedelike moodustumine kõrvas, sügelus, valud, nõrgenenud kuulmine, voolavad kõrvaaugud.

SILMAD: Plekid ja täpid, udusus nägemisväljas, kroonilised silmapõletikud, põletustunne, kipitus silmades, "märjad silmad", nägemise nõrgenemine, kanapimedus.

PEA: Peavalud, pisted, uimasus, tasakaaluhäired, migreen.

NAHK: Sügelemine, allergianähud, ekseemid (küünarõndlas, põlveõndlas), mähkme ekseem, kroonilised ekseemid, jala ja küüneseen, vinnid, furunklid, rakud (mitte käimisest), väiksed villid, kõõm, naha kuivamine, psoriaas.

KUSETEED: Korduvad kuseteede ja neerude põletikud, kipitus urineerimisel, tihenenud urineerimise vajadus, samas ei tule midagi.

LIHASED, LIIGESED, JÄSEMED: "Ärasuremine", pisted, lihaste nõrkus, lihaste tuimus, liigeste valud, liigeste paistetus.

MUUD: Meeletu väsimus, probleemid lähevad hullemaks pimedal aastaajal ja niisketes ning läppunud õhuga kohtades, niiskusest, koordinatsiooni probleemid, kemikaalide, tubakasuitsu, parfüümide lõhnad ärritavad, allergiline "peaaegu kõigele", labori analüüsid näitavad maksa ja pankrease kahjustust.

Lisaks tegin ka veel sellise väikese koduse "testi", mille kirjelduse leiad SIIT LINGILT!

Ka selle järgi pole mu sülg päris terve, sest minu sülg "kasvatas endale jalad" ja vajus pooleldi põhja.


---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ja hetkel ma ei isegi tea, kas mu tugev jalgade ärasuremine jooksu ajal ja see, et pole oma suurt varvast 1,5 kuud tundnud, on magneesiumipuuduse või pärmseene põhjus.

Igatahes olen ma meeletult mures oma maratoni pärast ja enda tervise pärast, sest valudes elamine mõjub halvasti ka psüühiliselt. :(

Siim sai nädalaks koju ja ma ei suuda isegi vahepeal naeratada, sest valud on nii suured. :(


Ja siis tänasest jooksust ka!

Toimus Lasva jõe- ja järve jooks, kus osalesin ka eelmisel aastal ja sain seista isegi omavanuseklassis kõige kõrgemal poodiumil. Ka täna oleks mind teretanud vähemalt 2-3 koht :)

 














Ka algus oli paljutõotav. Jalad olid eilsest puhanud. Tegin veel eile õhtul magneesiumivanni ja Siim määris ka mind magneesiumiõliga kokku.
Hommikul sõin ühe mõnusa pudru ja nii hakkasingi võistluspaika minema. Õnneks oli autoga sõita ainult 5 minutit. :)
Võtsin oma stardinumbri, tegin sooja ja oligi stardi aeg.
Sain startida üpris algusest ja minek oli hea! Kuigi algus oli väga märjal ja heinasel põllul, seega võttis kohe alguses pulsi üles ja jalgu väsitas ka korralikult.

Siiski tempo oli mõnus ja jõudsin vabalt joosta. Vaatasin, et esimeste kilomeetrite tempo oli 4:44-4:50 :)

Siis hakkas aga jälle pihta!

Kõht jälle paistes ja valud kohal! 
Nii ma lõpetasingi tee ääres valudes, sest ma tõesti ei tahtnud kannatades lõpuni joosta. :(

Nüüd ma palungi igasugust nõu ning abi! Võibolla ka kogemusi, kellel on sarnaseid valusid olnud!!
Kuhu ma peaksin veel pöörduma ja mida tegema? 


You Might Also Like

25 kommentaari

  1. Jooksjatel tekib tihti selline asi nagu Irritated Bowel Syndrome. Minuga juhtus mingi hetk midagi sarnast, et koguaeg oli kõhus selline "telliskivi" tunne. Õhtuti magama minnes keeras sees ning kõht oli tihtilugu gaasist punnis. Vetsuskäimine tekitas ka muret. Kord oli kõht kinni, kord lahti ning kippus ununema, millal see viimane nö normaalne käimlakülastus üldse aset leidis. Loidus ja väsimus kuulusid ka minu igapäeva. Intensiivsemalt joostes, tekkis kõhus äärmiselt vastik ja valulik tunne ning tahtsin lausa oksendada. Ehmusin tegelikult päris ära ning võtsin nõuks minna arsti juurde. Mulle tehti uuringud. Kahtlustati sooltes mingit põletikku, kuid minu õnneks ei leitud miskit. Kartsin tõesti väga, et minuga on midagi tõsist lahti. Kuna jooksen ka juba üle kahe aasta väga intensiivselt, siis hakkasingi uurima, et kas sellist asja võib füüsiliselt aktiivsetel inimestel esineda ja sattusingi selle kummalise sündroomi otsa. Äkki on sul ka hoopis see sama mure?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh, et oma kogemusi jagasid :) Uurin selle kohta täpsemalt.

      Kustuta
  2. No miks kannatada?! Mine ja nõua uuringuid! Kas keegi sulle medali annab su kannatuste eest? Helista kohe, on olemas ju nõuande telefonid jne. Ära viivita! Edu sulle! Kiiret paranemist!

    VastaKustuta
  3. Mul oli kunagi samamoodi. Olin siis ka kergelt ülekaaluline ja sõin kõike. Kuigi vaid 25a. Tavaliselt see ju vanemate in probleem. Arst saatis Uh ja olidki sapikivid. Lausa mitu tk. Muid sümptomeid nagu polnudki. Õhtuti kõht punnis ja megavalus. Kõht kinni ka. Hommikuks enesetunne ok.
    Loodetavasti sul neid siiski ple. Edu!

    VastaKustuta
  4. Mina sinu asemel broneeriks aja gastroenteroloogi juurde - http://www.regionaalhaigla.ee/et/gastroenteroloogia Kui nemad ka vastust ei oska öelda, siis ma ei tea, kes oskaks. Perearstid, teadagi, ei viitsi ja ei taha inimeste muredega tegeleda, seega tuleks kohe spetsialisti poole pöörduda. Loodan, et saad abi!

    VastaKustuta
  5. Dr. Riina Raudsik, "Energiakriis"

    VastaKustuta
  6. Mina kipun ka arvama, et sapikivid. Mul olid samad sümptomid ja ilmselt isegi hullemad, sest ma hakkasin igasugusest toidust loobuma ja ainult nii oli enam-vähem normaalne olla. Mida rohkem rasva toidus oli, seda hullemad valud umbes tund peale sööki olid. Ei aidanud NoSpa (käsimüügiravim) ja kaua sa ikka ilma söömata jõuad olla. Sain erakorralise lõikuse ja eemaldati kogu sapipõis, kuna see oli põletikuline ja kivisid tihedalt täis. Seda kõike peale suhteliselt kiiret 10kg kaotamist. Valgu ja rasva tarbimise hüppeline ja äkiline tõus võivad panna maksale ja seega ka sapile põntsu. Kui sapikivitõbi on välistatud, siis võid uurida pärmseene kohta rohkem. Üldiselt arstid selle jutu peale eriti ei reageeri, kuna antibiootikumiravi võib anda ainult hetkeefekti ja pikemaajalise efekti saavutab dieedi muutmisega.
    Sapikivitõvest veel nii palju, et minul valutas just paremal roidekaare all ja valu kiirdus ka selga (umbes täpselt selja keskele) ja valuhoogude ajal ei suutnud üldse püstises asendis olla, ainult poolkummargil istudes või voodis pikali. Õnneks võtab operatsioon valu hetkega ära. Kui ikka väga piinab, mine EMOsse. Mina käisin 2 korda seal ukse taga kraapimas enne kui aru saadi, et mul on tõsi taga ja enam midagi süüa ei saa.
    Hoian sulle pöialt!

    VastaKustuta
  7. Käisin sapikivide opil 2 aastat tagasi ja ainukesed sümptomid oli valud aga mitte kõhus, vaid mao piirkonnas. Sellepärast käisin mõõka neelamas ja sealt kirurg avastas hoopiski kivid. Muid vaegusi polnud. Aga meie väikses linnas saab kiiremini vastused EMO-s, sest tehakse kohe ja palju analüüse ja uuringuid.

    VastaKustuta
  8. Mul on ka olnud probleeme k6huga. K6ik v6imalikud proovid ja protsetuurid on tehtud m6ned nendest väga ebameeldivad. Tulemuseks oli irritated bowel syndrome. See ei ole ohtlik,aga tekitab kyll palju samasuguseid vaevusi nagu sul on. Mulle arst soovitas jälgida fodmapi.Internetis on sellest palju infot. Seal on ette toodud palju toiduaineid mis ei sobi kui on ärritunud soolestik.Pane googlesse fodmap ja kindlasti saad rohkem infot. Aga kindlasti n6ua arstilt korralike uuringuid.

    VastaKustuta
  9. Minul olid täpselt samad sümptomid gluteenitalumatusega. Okei, tegelikult ma pole ametlikku diagnoosi saanud, aga jõudsin ise sellele järeldusele katse-eksitusmeetodil. Nüüdseks üle poole aasta gluteenivabalt toitunud ja gaase täis valutav kõht ning valjud vetsuskäigud on ainult õudne mälestus minevikust. Kusjuures ma arvan, et saab veel paremaks minna. Et mu soolestik pole siiski veel sajaprotsendiliselt taastunud gluteeni tehtud kahjust ning tulevik tõotab tulla veelgi helgem. :) ma muide algul ei uskunud üldse enda puhul sellesse talumatusesse (kes teab, ehk isegi tsöliaakia, testida seda nuud enam ei saa kuna ma pole nõus vabatahtlikult gluteeni uuesti sisse sooma, et testid tulemust näitaksid. Liiga eredalt need valud ja puhitused meeles), sest ma ei söönud ei makaroni ega saia. Jep, arvasin, et need need põhilisemad gluteenallikad on. Aga tegelikult on seda peaaegu igal pool. Nüüdseks olen loobunud ka tolleaegsetest täisterawrappidest näiteks, imeõhukese põhjaga pitsast (tundus, nagu seda saialist polekski seal), paljudest kartulikropsudest, poolfabrikaatidest ja isegi osadest maitsestatud lihadest, sest need sisaldavad gluteeni. Ja oi, kuidas see on seda väärt. Ma voin alla vanduda igasugustele isudele üritades kaalu langetada (st ei suuda neile vastu panna), aga ma ei libastu kunagi gluteeni sisaldavate toodetega, sest see koik oli liiga hull kunagi. Igatahes minu soovitus on jätta menüüst valja igasugused pudrud, leivad jnejne, ka nendeta saab edukalt fitlapi jälgida. Kuigi ma ei paneks linnukest gluteenivaba kava ette, sest see annab kõvasti vahem variante kui muidu ise kombineerides. Nt singivoileiba saad ka riisigaletiga teha, kuid gv kavas pole see esindatud. Ma poole teksti peal loobusin (telefoniga) täpitahtede otsimisest, vast on arusaadav jutt. Ja mul oli täpselt sama seis, et tundus, et mida iganes ma ka ei sooks, need gaasid on ja jäävad. Kui oli mõni parem (gaasivaba) paev siis üritasin elueest meenutada, et mida siis söödud sai ka. Et kogu ülejäänud elu samamoodi toituda. Aga jargmine paev neid eineid korrates võis ikka ebamugavust tunda. Taiesti lootusetu tunne oli. Vahepeal tunduski lihtsalt, et ei saagi mitte kunagi enam mitte midagi suua. Et lihtsam on yldse mitte suua kui neid gaase ja valusid ja ebamugavust taluda. Agaaaa jah, selline on siis minu lugu. Aa ja veel (haha telefoniga kirjutamise võlud) see ibs mis siin kommentaarides välja toodud, seda kahtlustasin ka endal ja minul toimis süsivesikute täielikult menüüst eemaldamine. Samas tähendab see ka seda, et gluteeni oli menüüs 0 grammi ja uhtlasi ka suhkurt, tärklist ja pärmi, mis panevad jällegi pärmseene vohama (ka seda olen endal kahtlustanud). aga kuna gluteenivaba toitumine on minujaoks hetkel lihtsam kui loobuda ka puuviljadest ja kartulist (suhkur, pärm) ja ma tunnen end selliselt ikka oluliselt inimlikumana kui varem, siis hetkel olen selle variandi valinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No täpselt story of my life! Olen nüüd kaks kuud gluteenivabalt toitunud. Ka mina pole enam nõus mingeid teste tegema, sest ei soovi mingi hinna eest gluteeni süüa. Ja ma olen nii õnnelik, et juhtusin selle avastuseni täiesti ise ning poolkogemata :D

      Kustuta
  10. Ka günekoloogilised probleemid võivad alakõhuvalu ja puhitustunde/õhku täis tundega kõhus avalduda. Ei teeks halb, kui seda poolt ka kontrollitakse. Günekoloogi juurde peaks kiiremini vastuvõttu saama ka, kui helistada, et jubedad kõhuvalud ja muud tunnused.
    Aga sapikivid tunduvad ka tõenäolised, mäletan, et mul sõbrannal olid umbes taolised tunnused, ootas ja ootas, lõpuks läks ikka valuga emosse ning sai erakorralise opi.
    Helista ja nõua, sest valuga pole normaalne elada. Loomulikult on ooteajad üpris pikad, kui just vahele ei saa. Kõige kiirem variant emo, valuta kindlasti abita ei jäeta ning kui nemad ei leia midagi kontrollis, siis ehk oskavad nad soovitada, et kuidas edasi toimida. Loodan, et leiad oma probleemile lahenduse ning saad hea enesetunde tagasi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvan sama. Kas kõik põletikud on välistatud?

      Kustuta
  11. Mul olid samad sümptomid ja lôpuks lihtsalt nôudsin perekalt saatekirja gastroenteroloogi juurde. Kui ta sind ei taha SK-ga lasta, siis kasvôi mine tasulisse. Enne kui hakkad katse-eksitus meetodil midagi Proovima käi kontrollis ära.
    Ma olin pereka soovitusel gluteenivaba mingi aja ja erialaarstile minnes polnud enam midagi teha, sest gluteen oli ju väljas olnud mitu kuud nii, et ei oleks enam korralikku proovitulemust saanud.
    Seega palun käi enne kõhuarstil ära.
    Ma poleks elusees selle peale tulnud, et mul on laktoositalumatus. Arvasin, et on kõiksugu muud haigused raudselt. Sümptomid aina süvenesid ja korra olin ka haiglas just nende samade valude, puhituse, kõhukinnisusega.
    Edu sulle ja külma närvi eesti tervishoiusüsteemiga. :)

    VastaKustuta
  12. Kas trennivabadel päevadel on sama halb enesetunne?

    VastaKustuta
  13. Minul oli ka kõhuvalud ja puhitused. Günekoloog arvas, et ma olen liiga palju kapsast söönud...lõpuks 5 aastat hiljem leiti tsüst munasarjade juurest, mis soli kasvanud tubli rusika suuruseks. Kuna see mürgitas organismi, siis olid juba ka kõikvõimalikud põletikud jne. Nagu eelpool soovitati, siis ei tee allpoolt kontrollimine paha. Lisaks tasuks teha omale vitamiinide ja vere test (olulised kindlasti B vitamiin ja ka feritiin. Viimane näitab raua varusid. Enamasti mõõdavad perearstid hemoglobiini, kuid see ei näitab probleeme rauaga liiga hilja).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Günekoloogi juures olen juba käinud ja sellega on kõik kombes :)

      Kustuta
  14. Endal oli eelmine suvi sama jama. Kâisin uuringutel ja alguses ei leitud midagi. Lõpuks saadk teada et mul on soole ärritus sündroom. Sain listi asjadest mida võin süüa ja mida mitte. Seega kohvi võib kohe ära unustada, kapsad, oad, herned ja magus keelatud. Happelisi puuvilju samuti ei tohi, gluteeni ja laktoosiga peab samuti piiri pidama. Kahjuks ei ole mingi tore haigus.

    VastaKustuta
  15. Kui mind miski vaevab, siis alustan tavaliselt sellest, et annan kehale rahu ja puhkust ning magan palju. Trenni teen enesetunde järgi - kui olen väsinud, miski valutab või lihtsalt energiat üldse pole, siis jätan vahele. Halva enesetunde pealt treenimine toob ikka mingi jama kaasa, näiteks venitan kusagilt ära või mõni põletik lööb välja. Haiguste korral on puhkamine esmaseks lahenduseks, mis aitab hullema ära hoida ja annab kehale paranemiseks jõudu. Helena, sinu kirjutistest jääb mulje, et rassid pidevalt sajaga - koolid, mitmed tööd, trennid ja võistlused. Põnev ja vahva küll, aga palju stressi. Kui sul on nii hullud vaevused, kas täielikku rahu ja puhkust oled proovinud? Kas üldse paremaks ei läinud? Minu vanuses lihtsalt tundub, et tervis on tähtsam kui ükskõik milline maraton. Ega enam ei saagi ennast niimoodi üle pingutama sundida nagu nooremana, keha lihtsalt lülitab ennast välja, jääb näiteks magama või süda läheb pahaks. Küsin, sest lugesin ajalehest, et treenid iga ilmaga ja kasvõi öösel. Soovin sulle kiiret abi ja paranemist!

    VastaKustuta
  16. Soovitan proovida dr.Ohhira probiootikume.Igasugu info netis olemas uuri ja saad teada,kust osta.

    VastaKustuta
  17. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  18. Mina kannatasin aastakese meeletuid kõhuvalusid/puhitust. Hommikud olid valuvabad, lõunaks hakkasin vaikselt paisuma. Süüa ei julgenud - teadsin, et läheb ainult hullemaks. Samas ei saanud söömata ka jätta, siis lisaks valule ja puhitustele nälg ka. Igasugune füüsiline tegevus tegi asja ainult hullemaks. Peale igat trenni oli nutt kurgus, aga pooleli ei tahtnud ka jätta. Õhtuti nägin välja nagu pesuehtne 5ndat kuud rase beebimamma. Eriti hulluks läks asi magama minnes. Vähkresin aga ühelt küljelt teisele, masseerisin kõhtu, võtsin Espumisani jms, ikka nutsin ennast magama. Kaalutõus oli selleks ajaks ca 5 kg. Ise oli täiesti veendunud, et mul on kas laktoosi- või gluteenitalumatus ja lisaks pärmseen. Noh, et ikka kogu kompott. Muidugi olin ma selleks ajaks ka muid põnevaid haigusi välja guugeldanud ja ohsavana, kus tekkis paranoia! :D
    Alustasin käiku perearstilt - Chekced! Vereprooviga kõik korras, soovitati probiootikume, pidin vältima rasvaseid ja vürtsikaid toite. Pärmseent ka ei paistnud olevat.
    Naistearst - Checked! Ei pärmseenele ja kõiksugu vähilistele.
    Perearstilt küsisin saatekirja gastroenteroloogile. Uuringutena tehti nii gluteeni- kui ka laktoositalumatuse testid, veel miskeid vereteste, neelasin mõõka ja võeti biopsia. Ma olin enam kui veendunud, et saan oma kauaoodatud diagnoosi ja lõpuks ometi midagi ette võtta.
    2 nädalat hiljem läksin kordusvisiidile. Istusin ja kuulasin, mida arst räägib ja mõtlesin, et see naine on peast segi. Ei ole talumatusi, teekond söögitorust makku on justkui õpikust pildistatud, biopsia korras, baktereid ka pole, aga vot ärritatud soole sündroom on küll ja sellega pean õppima elama. Ma olin arstis nii pettunud, haiglas pettunud, Eesti riigis pettunud! Mismoodi ma õpin sellise valuga elama!?Tulin välja ja lahistasin nutta, sest ma olen terve ja mind ei saagi ravida.
    Uurisin ja puurisin selle "haiguse" kohta. Nimekiri toitudest, mida vältida oli niii pikk - ei tohi üht, ei tohi teist, aga läbivaks põhjuseks oli ikka pinge ja stress.
    Mul ei olnud pinget, stressi, depressiooni ega muud sellist - oma arust läksin lihtsalt ülikooli, tööle, alustasin iseseisvat elu, st rassisin nii kuidas jaksasin - ise veel nii uhke. Ma pole kunagi osanud rahulikult võtta - pinget peab olema - seega rassisin aga rahus edasi. Valud muutusid järjest vähem talutavamaks, õhtuti oli lisandunud hapnikupuudus ja valud rinnus. Ärkasin öösel üles - õhku pole, valus on, kohe läheb pilt eest. Käisin ehk 2-3 korda kiirabis, aga näidud olid korras ja saadeti ärevushäiretega koju. Ärritatud sooltega psühhopaat - how great!
    Ühtäkki oli käes aeg, kus koolist oli paus ja töölt sai puhkus võetud, ehk oli kokku 2 nädalat, kus ma reaalselt ei pidanud muud tegema, kui iseenda vajadustele mõtlema.
    Lugesin uuesti oma häirekestest ja sain aru, et ma nõuan endalt liiga palju. Tapsin ennast vaikselt nii vaimselt kui füüsiliselt. Tegin siis plaani - lubasin omale 8h und, sõin 4 korda päevas kindlatel kellaaegadel, 1h päevas iseendale trenniks/lugemiseks/poodlemiseks, mille iganes vastu huvi oli. Ja mis kõige tähtsam õppisin ütlema ei.
    Hetkel töötan kahel kohal täitsa vabast tahest, tööd nii palju, et vahel tahaks ära surra. Teen trenni ja 85% toitumisest on tervislik. Eelpool mainitu kimbutab paar korda aastas,aga võtan seda kui märki, et on vaja aeg maha võtta.
    Kus ma selle suure ja pika halaga jõuda tahtsin oli see, et kulla neiu - puhtalt su blogipositustele tuginedes - proovi võtta aeg maha! Vaata ajaliselt, millal probleemid tekkisid ja millal kool/töö tuli ja elukaaslane väkke läks. Ehk ikka ei kimbuta sind toidutalumatused, seened või muud loomad.
    Jõudu ja jaksu Sulle! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Igatahes lugesin seda teksti nagu oma kannatuste memuaare. Aitäh sulle! Kommentaar oli reaalselt koputus mu õlale, et pean aja maha võtma! Ja seda ma ka teen! Aitäh-aitäh :)

      Kustuta
  19. Kuidas sul nüüdseks enesetunne on ? Oled leidnud mingi lahenduse ? Uurin, kuna endal sarnane mure juba ... kuues aasta :(

    VastaKustuta

Subscribe