Täiesti õudne nädal

17 juuli

Võtan juba nii pikalt hoogu, et siia kirjutada... Tahaks kõiki juhtumisi ja tegemisi kirja panna, aga samas tunnen, et ei saa ka kõike nagu jagada. Olen alati hästi avalik olnud oma postitustes ja ka eraelu sisse toonud, kuid nüüd tunnen, et ei taha J't siia kõigesse segada. Aga samas on ta osa mu igast päevast ja siis on nii raske valida millest rääkida ja millest mitte. Loodan, et fiilite mind. 


Eelmine nädal oli selle eest täielik katastroof igasmõttes. No väljaarvatud see, et mu nn. bloating läks mööda ja tundsin ennast lihtsalt f*ing imeliselt. Oeh, tavaliselt kui mul selline tunne on, siis on kohe vaja shoppama ka minna ja muidugi võtsin suuna H&M'i, kus skoorisin endale soodukaga hullult nummid trenniriided. Nüüd kohe motti jälle mässata. 


No esmaspäeva hommikul oli juba selline ülimalt kahtlane tunne sees. Isegi enesetunne polnud kiita, aga olin sellest üle, sest pidin terve päeva üliarmsa 7 aastase tirtsuga veetma. Panime koos plaani paika, et läheme Nõmme turule maasikaid ja värske kapsa hautiseks head-paremat ostma. Sõitma hakates leidsin oma auto kojamehe vahelt kurja kirja, et mul pole maja ette eramaale asja. Meil maja ees on küll parkimiskohad (meil ka on üks) ja ülejäänud autod pargivad kõik kõnnitee ääres. Nii minagi, sest J pargib tavaliselt oma autot meie parkimiskohale. No igatahes mõtlesime, et no lihtsalt vihased elanikud, kes on 2000 euro eest parkimiskoha muretsenud ja nüüd ei saa aasta aega enam õlut osta vms. Aga olin kilomeetrikese jõudnud sõita, kui kuulsin imelikku häält ja järsku kogu auto kolises. Mu rehv oli täiesti katki!!!! Ja see polnud katki mitte alt, niiet teravast asjast üle sõitmist ma ei saa süüdistada ja enda arust pole ma tänavakivisid ka kündnud. Täpselt selline tunne nagu oleks see katki torgatud. Igatahes mõnus kokkusattumus- kiri ja lõhkine rehv.  Hakkasin siis tee ääres rehvi vahetama. Õnneks üks südamlik vene poiss tuli mulle appi ja saime tagavararehvi alla. 
Mul läks reaalselt süda nii pahaks ja keha kattis selline vastik külm higi. Närv oli jumala must. Küsisin tirtsu käest, kas ikka läheme turule, või sõidame tagasi koju, aga otsus tuli ikkagi turule minna. Ja siis turul esimese leti ees suutsin kokku joosta J'i eksiga. Ma kusjuures ei olnud temaga enne näost-näkku kohtunud ja see oli ka selleks maailma kõige halvem päev. Lisaks sellele, et ma tundsin ennast halvasti, nägin ma ka korralik närts välja. Oehhh...  
Mu vaene rehv, mis sai kevadel ostetud :(

Kolmapäeval käisin trennis ära ja siis helistas mulle maakler eelmisest korterist. Hakkas mind täiesti alusetult sõimama ja süüdistama, et olen Stroomi korteris hoopis allüürnike pidanud või Air bnb'd teinud. Sest seintel olid täkked ja tema ei kujuta ette kuidas ma olen saanud need sinna teha. Üritasin talle siis selgeks teha, et seinas ei olnud kruntvärvi peal isegi seinavärvi ja absoluutselt kõik, mis vastu seina läks, jättis sinna oma jälje. Isegi reaalselt köögitool, mis läks vastu seina, jättis sinna koheselt randi. Ja siis oli kuu aega pärast korteri üleandmist lasknud koristajal korteri üle teha. Sõimas veel, et kas ma olen ikka selle aasta jooksul korterit üldse koristanud. Ja kui julgesin mainida, et mul oli seal korteris 3!!!!! moppi ja pesin igapäev põrandaid ja küürisin. Tundub, et tema pole elusees koristanud, kui ta ei tea, kui kiiresti tolm põrandale tuleb või kui kiiresti valge vanni äär mustad tolmukübemed enda külge võtab. Pesin isegi enne korteri ära andmist aknad ära, kuid kõrval olev kortermaja ehitus tolmab nii palju, et aknad olid juba jälle uuesti mustad. Igatahes ma olin täiesti šokis peale seda kõnet. Kõigepealt sõimati ja süüdistati ning siis heideti veel ette, et ma siia praegusesse kohta kolisin, sest ma pole sellist korterit väärt.  Läksin siis nuttes koju ja J üritas mind elueest lohutada. Küsisin siis, kas mu tuba oli kunagi sassis või must kui ta minu juures käis. No mitte kunagi ei olnud. See maakler väljendas ennast reaalset nii, nagu mul oleks seal prügihunnikud jäetud.  

NO KUS NEED PRÜGIHUNNIKUD ON??? 
Oeh, igatahes nutsin peatäie, sest ma ei saa aru, mida ma inimestele teinud olen, et kõik mind koguaeg tüssata tahavad ja rahast tühjaks teevad. Tõesti ei saa aru. 

Reedel oli Skuupiga Haapsallu minek. Nimelt toimus seal American Beauty Carshow. Tähistasime veel karavani esimest sünnipäeva ning meie esimesest väljasõidust saad lugeda SIIT.  
No igatahes olime tüdrukutega kindlad, et tegemist on vinge üritusega, kus on ilusad autod ja stiilsed inimesed, ning meie oma pin up stiilis kleitidega sobime sinna ideaalselt. Mainin ka seda, et me keegi polnud seal enne käinud. Lõpuks tuli välja, et tegemist oli lõputu läbuga, kus suurte õllekõhtudega mehed ennast sigalakku täis jõud ja rippuvate tissidega keskealised naised autokatustel hööritasid. Ma tõesti ei saanud selle ürituse põhimõttest aru. Ja siis nad tiirutasid 2 päeva järjest oma auto-laevadega mööda sama tarjektoori ja suitsetasid oma rehve. 

No vähemalt ilmaga vedas ja saime mõnusalt päikese käes peesitada, mis muidugi lõppes korralike rantidega mu seljal :D 





Alguses pidime müüma ka pühapäeval, kuid saades aru, et sellel pole väga mõtet, siis tulime laupäeva õhtul ära koju. Pühapäeval peesitasime aga J'ga päikese käes ja sain isegi oma rante vähemaks. Nii mõnusa ranna leidsime ka. Rahvast polnud peaaegu, et üldse. Mereski oli ainult liivane põhi ja ei ühtegi vetikat!!!! Oh seda õnne. Ma vihkan vetikaid. 


Ja siis terve päev olin ma instagramis näinud erinevatelt kontodelt pizza pilte. Siis tegin J'le kutsikasilmi ja ütlesin, et niii pizzaisu on. :D J muidugi  oli nii nunnu ja tegi speltjahust imeõhukese pizzapõhja ning peale ladusime kõike head paremat. Lõppkokkuvõttes väga tasakaalustatud ja tervislikud pizzad tulid. Niiiiii head ka. ;) 




Igatahes loodan, et see nädal tuleb kordades parem ;)
Ja nii hea oli tunda, et tegelikult olin ma ise lõppudelõpuks kogu selle jama juures ise positiivne. See kuidas inimesed käituvad on juba nende enda probleem ja näitab nende enda tasakaalutust. 

Mina pole ennast tükk aega nii nii hästi ja rahulolevana tundnud, kui praegu. 

Olge hästi paid! ;* 




You Might Also Like

5 kommentaari

  1. Oeh, mõni päev ongi selline, kus tuleb mõelda, et millega kõik toimuv ometi välja teenitud on. Samas paneb veel enam hindama seda, mis on hästi. Spordiriided sobivad valatult selga ja milline huvitav pitsa veel - tundub, et sul on vedanud. :)

    VastaKustuta
  2. Täiesti uskumatu nädal. Ma oleks ka mingi hetk vist lihtsalt nurgas nutnud selliste jamade peale.
    Pai pai sulle. Kui sinusuguste toredate inimestega sellised asjad juhtuvad, siis paneb mõtlema, et mis siis nendega peaks juhtuma, kes ilgelt teistele käkki keeravad. Kahjuks jääb kohati tunne, et neil ei ole häda midagi. Mina usun ka karmasse ja ilmselt on varsti miskit head oodata. Elu läheb ilusaks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Uskumatu jah, aga ma arvan, et see nädal tuleb 1110000x parem. ;)
      Karmasse usun minagi ja tegelikult on palju head minuni jõudnud ka, seega üldse ei saa nuriseda. Võibolla see ei pannudki mind nurka nutma, vaid hoopis kõiki lolle inimesi pikalt saatma. Kui ikka nende enda sisemised probleemid ei lase kohe sugugi normaalselt käituda, siis vaesed nemad :D

      Kustuta
  3. Tõesti uskumatu, mida inimesed endale lubavad! Sa oled aga tõesti tubli ning ära lase kibestunud ja pahatahtlikel inimestel end kõigutada! ;) Keep going!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On küll täiesti kreisi. Aga tean, et selliseid hulle tuleb elus veel ja veel mu teele, seega õige aeg ennast karastama hakata :D

      Kustuta

Subscribe