Mõtteid, blogi nimevahetus ja reisipilte

18 august

 Hei kõigile!

Lõpuks avasin jälle bloggeri ja asusin postitust kirjutama. Üks nädalane reisike on ka selja taga ja iga kord jõuan ma välismaal käies arusaamale kui hea, on Eestis elada ja korralik koduigatsus oli ka peal. Tegelikult igatsesin ka blogisse kirjutamist. Kirjutamise mõte vasardab mul iga päev peas, kuid ei suuda ennast kuidagi koondada ja ridu kirja panna. Tunnen, et mul pole enam sellist kindlat suunda nii elu kui ka blogi osas. Varem oli nii kerge kirjutada, kui rõhk oli ainult kaalulangetusel. Nüüd ma seda ju enam ei tee (kuigi võiks) ja fookus läheb nii laiali. Kui varem olin ka hästi avameelne oma eraelu suhtes, siis nüüd tunnen, et tahaks justkui siia kõike kirjutada, mis toimub, aga samas ka ei taha J't siia blogimajandusse sisse segada. Niisiis seisangi küsimuse ees: Kuidas edasi? 

Üks on kindel- see koht on ja jääb terviseblogiks!   

Tegelikult mõtlesin sügavalt blogi nimevahetusele. Kui alustades tundus "Võidan Kaotades" igati loogiline, sest võitsingi paremat elu iga kaotatud kiloga. Nüüd kui mu fookus pole ainult kaalulangetus, vaid ka vaimselt ja füüsiliselt terve elu, siis tundub blogi nimi kuidagi eriti veider, eriti siis, kui keegi küsib, mis blogi nimi on. Selle peale pean alati seletama ka ära terve blogi eelloo. Tahaks sellist nime, mis annaks edasi seda, kes ma olen ja mida ma teen. Äkki aitate mind? 
Mõtleme välja blogile uue nime! Kõik ideed on oodatud, ükskõik kui veidrad need ka poleks. 

Küsin ka veel selle mõtteavalduse lõppu seda, et mida te blogist kõige rohkem ootate ja mis teemalisi postitusi meeldiks teile lugeda? Rohkem trenni? Rohkem toitu? Nädalakokkuvõtteid või lihtsalt elu? :) 

Nagu ma juba enne mainisin, siis veetsin eelmise nädala päikese käes peesitades. Kui keegi mäletab mu Maroko reisipostitust, siis vaevlesin eelmise aasta märtsis reisil olles tugeva päikeseallergia käes, seega seekord läksin Hispaaniasse väike kartus hinges, et lähen jälle esimesel päeval üleni lööbesse. Samas tiksus ka kuklas soov jumekaks saada. No õnneks läks hästi ja nii hull allergia välja ei löönud nagu Marokos käies. 

Reisi sihtkohaks oli seekord Menorca. Ärge minu käest küsige, miks selline valik, sest ega mina palju valida ei saanud. J lihtsalt teatas mai kuus, et lennupiletid on ostetud ja me läheme augustis reisile. Mina olin väikese Menorca saarekesega enam kui rahul. Polnud vastikuid turistide horde ja kõik oli kuidagi armas ja loomulik. Teed looklesid kiviste küngaste vahel ja igalpool ümbritsesid meid hoolikalt laotud kiviaiad.  Vahepeal ekslesid kiviaedade vahel ka üksikud kitsekarjad ja kirjud lehmad. Vahepeal olid teed nii kitsad, et 2 autot mahtusid vaevu üksteisest mööda. Aga tõesti armas oli. Võtsime ka endale kasutada rendiauto millega mööda saart ringi vurada. Tegelikult olekski tahtnud vist isegi rohkem vaadata ja näha, aga kuna olime kolmekesi, siis pidime arvestama kõigi osapoolte kannatusastme ja suutlikusega. Õnneks ikka natuke kolasime ringi ka, kui ilm oli pilves ja natuke jahedam. Üldiselt siras päev otsa päike ja temperatuur jäi 28-32 kraadi kanti. Basseini ääres oli päris mõnus peesitada ja vahepeal jälle basseinis ennast jahutada. Nii palju oli reisist ka kasu, et sain lõpuks paar raamatut läbi loetud ja mõtteid ka mõlgutada. 



Tuba oli meil võetud Apartment tüüpi, ehk oli olemas ka köök, kus igapäevaselt süüa vaaritasime. Põhitoiduks oli muidugi kaerahelbepuder, kuhu sisse kloppisin ka muna. Õhtuks tegin tavaliselt riisipaja, kus sees olid oad, köögiviljad, tomatikaste ja tuunikala. Nii lihtne aga äärmiselt maitsev. Hommikusöök oli küll hotelli poolt, aga enamjaolt oli seal suures suures valikus ainult hästi rasvane ja mitte kuigi tervislik toit. Tundsime J'ga nii puudus salativalikust ja värskest/aurutatud köögiviljast. 










Õnneks oli hotellis olemas ka "jõusaalilaadne toode",seega sain ennast päevas tunnikese korralikult naha märjaks ajada küll. Võtsin ka oma kummilindi kaasa ja trenn sai ilusti tehtud. Hea tunne, kui isegi kõige väiksema varustusega trennisaalis saab trenn tehtud.



Ja kusjuures igapäevaga järjest rohkem hindan ma ennast ja armastan ka seda, mis peeglist vastu vaatab. Ei, vaatepilt pole eriti küll muutunud, aga minu mõttemaailm küll. No minu arvates on minu praegune natuke pehmem keha palju naiselikum, kui kondine raam. 

2015 vs 2017



Reisi lõpuks sain muidugi korraliku päevituse ka nahale ja sellega koos ka natuke allergiat kätele, aga õnneks selle elan üle. Nahk võiks aastaläbi nii armsalt jumekas olla, nagu praegu.

💗

Viimane päev veetsime lennujaamas/lennukis kokku rohkem kui 12h ja niii nii väsitav oli. Jõudsime koju 16. aug hommikul kell 5 ja kõik kohad olid lennukis istumisest nii kanged.

Mina panin 17. augusti lõunaks uuesti juuksuriaja ja läksin kindla sooviga, seekord lõigata oma nn. unistuste soeng. Ja ma tegingi selle ära!! Õigemini mu juuksur Joanna, aga no tema hoolde annaks ma oma juuksed igakell. Seega bye-bye pikad ja poolpikad juuksed! Tere tulemast poisipea ja masinalühike juuks. Külgedele jäi alles 3mm karva :D 





Tere tulemast uus soeng ja võibolla ka uus mina ;) 


Aga nüüd pead tööle ja mõtleme sellele blogile ühe kifti nime!!

You Might Also Like

6 kommentaari

  1. Sa oled nii äge. Väga ilusad pildid.
    Mulle tundub, et sul tulevad kõige loomulikumalt välja kirjatükid elust/olust. Või mul vähemalt on neid kõige toredam lugeda, et ikka edasi ja paremini ja unistuste suunas.
    Huupi pakun:
    Helena mõtte, tunde ja toidu/trenniblogi.
    uusmina.blogspot.com
    säradesedasi.blogspot.com

    VastaKustuta
  2. Mina tahaksin su blogis rohkem just igapäeva elust rohkem lugeda ja loomulikult tervisliku eluviisiga seonduvat ka edasi. Kas sa vlogimise peale ei ole mõelnud?

    VastaKustuta
  3. Täiesti ebaoriginaalne, aga kõige praktilisem: lihtsalt kasutada oma nime. Blogipäise pildiga saab anda edasi blogi temaatika, kuid peakirjaks lihtsalt Helena Kõivsaar. Sama domeeniks. Mina olen oma blogi nimega (st selle sisuga) küll rahul, kuid võõrale see mitte kunagi meelde ei jää ning samuti peab seda vähemalt 3 korda ütlema, et aru saaks, mis sõnad seal on. Seega: lihtsuses peitub võlu!

    VastaKustuta
  4. Huvitav, aga ma mõtlesin paar päeva tagasi sama, et blogi nimi nagu ei kattuks enam postitustega. Või mulle lihtsalt tundus nii. Mitte pahas mõttes muidugi. Mulle tundub ka, et oma nimi sobiks kõige paremini. Siis teada ka kelle blogi loed ja nimi jääb meelde, kui veel pole jäänud. :D

    VastaKustuta
  5. Nime osas kahjuks ei oska aidata, kuid meeldib idee, et kasutadki enda nime. Miks mitte? See ju sa oled.
    Sina ei taha teist poolt blogisse kiskuda, kuid sa võid ju tema käest küsida, kas tal on selle vastu midagi. Kui jah, siis ei kisu, kui ei ole, siis on sinul ka kergem kirjutada. :)
    Ma ootan rohkem elulisi postitusi ja kindlasti tervislikke retsepte. Ja üleüldse, mis sul edasi plaanis on seoses trenni ja toitumisega.

    VastaKustuta
  6. Vau, päris ilus soeng ja hästi sobib. Ma alguses natuke kartsin, et nonii kas nüüd rikkusid midagi ära, aga ei, väga hästi sobib ja ilus on.
    Mulle meeldib lugeda sinu elust ning kõigest selle juurde kuuluvast. Kui on tuju kirjutada spordist ja toitumisest, siis miks mitte. Juurde võib alati kirjutada ka mõne seiga, mis juhtunud on või mida soovid teistega jagada. Ma arvan, et kõige mugavam on kirjutada sellest, millest tuju on, siis ei saa ka tüdimuse tunnet peale tulla, sest teema kogu aeg erinev ja vastavalt sellele, mis endale meeldib.

    VastaKustuta

Subscribe