Skuupi memuaarid vol 2 - seiklus Lõuna-Eesti metsade vahel

08 august

 Oleks nüüd paslik teieni jälle tuua natuke seiklusjutte karavanist ja WV transporterist ehk meie Skuupist. 
Tegelikult on selle juulikuus aastaseks saanud "mündirohelise hullumeelsusega" nalja saanud maa ja ilm, alates meie esimesest väljasõidust saadik, aga pole mahti olnud kõike üles kirjutada. Tegelikult natuke kahetsen ka, sest juba esimese aasta seiklustest saaks kokku panna korraliku romaani. Ja kahju on ka sellest, et seekord ei taibanud pilte teha olukordadest kuhu sattunud olime. Samas täiesti lollid, aga jällegi naljakad olukorrad. Ja nii hea on teada seda, et mis ka ei juhtuks, saame Skuupitaridega kolmekesi igast probleemist üle. Tõelised Powerpuff Girlsid!!

The Dream Team

Algselt oli plaan minna nädalavahetusel Skuupiga ainult Intsikurmu Festivalile, mis toimus mu üpris mu Võru kodu lähedal Põlvas. Nii sättisingi ennast juba nädala alguses Võrru ära. Vahelepõikena võin öelda, et tegelikult on päris kreisid 2 nädalat olnud. Pärast Pärnus olnud Rõõmsate Laste festivali põikasime J'ga läbi Saaremaalt ja sealt läksin pmt otse edasi Viljandisse ning sealt edasi Võrru. Nüüd olen kodus saanud magada 1 öö ja juba täna öösel põrutan Hispaaniasse puhkama, seega 3 nädala jooksul 3 ööd kodus. 

Okei, jälle läheb jutt kuhugi kõrvale lappama. 

Aga lisaks Intsikurmule saime ka kutse Luunjasse Lenna ja Estonian Voice'i kontsertile. Kohale jõudes oli lihtsalt ideaalne ilm ja päike siras eredalt taevas. Hakkasime siis karavani paika lükkama ja olime natuke allamäge kaldu. Kuid siis tegime väikse apsaka sellega, et ühendasime karavani konksu lahti enne seda, kui olime jõudnud pistiku autost välja tõmmata, niiet karavan pani allamäge minekut ja tiris jõuga pistiku auto küljest lahti. Sel hetkel veel väga ei sellepärast aega muretseda polnud. 

Üritus ise läks supersuper hästi. Inimesed olid sumisesid smuutijärjekorras nagu mesilased meepoti ümber. Me ise mõtlesime, et smuutikraami külmikus jätkub ka veel Intsikurmu jaoks, aga ilmselgelt eksisime natukene. Kontserdi lõpuks olime smuutimaterjalist pmt tühjad. 

Smuutijärjekord Luunjas

Idee oli ennast Luunjas õhtul võimalikult ruttu kokku pakkida ja siis Intsikurmule sõita, et karavan üles panna. Kui kell 23 lõpuks kokkupakkimisega lõpetasime olime juba niigi väga hilja peale jäänud. Siis aga selgus tõsiasi, et olime oma karavanipistikule natuke liiga teinud ja kõik klemmid pistiku sees olid lahti tulnud. See tähendas seda, et karavanil ei põlenud ükski tuli ja väljas oli täiesti kottpime. Lisaks oli meil läbi läinud ka bussi enda tuli, mis tähendas, et olime ohtlikud iseendale kui ka teistele, aga Luunjasse me ometi jääda ei saanud. 

Panime pead kokku ja otsisime üles oma kruvikeeraja. Kruvisin auto taga pistiku lahti ja vaatasin lolli näoga seitset erinevat värvilist juhet, mis mulle vastu vaatasid. Noh, eks siis midagi, võtsin google lahti ja hakkasin klemme ühendama. Isegi meie kõrval olnud õllemüüja vaatas meid lihtsalt suu ammuli. Ta polnud vist enne klemme ühendavaid naisi näinud :D
Ma muidugi ühendasin neid auto sumpa juures ja siis kui Mirje autovõtit keeras, tuli mulle näkku üks suur musta tossu pilv :D Tegi meele erksamaks küll :D :D :D 



Kahjuks pistik oli ikkagi natuke viga saanud ja päris hästi ta siiski ühendust ei andnud. Mõtlesime siis, et paneme ohutuled peale ja sõidame Võru poole, sest Intsikurmule oli liiga hilja karavani viia. 
Olime pool tundi sõitnud, kui järsku lõi terve salong plastiku kärsahaisu ja musta tossu täis. Olime kuskil suvalise külavahe teepeal, kus veoautod sahisesid edasi-tagasi. Raadiost hakkas lambist lõhkuma vene mussi ja kogu olukord tundus nii naljakas ja samas ka täitsa nõme. Nimelt põles meie ohutulede nupp ja selle mikroskeem armatuuri sisse. Nupp enam välja ei tulnud ja ajas ainult musta tossu välja. Täitsa lõpp nagu, mida veel ühe õhtu jooksul juhtuda võib. Selle asemel, et kell pool 1 öösel paanitsema hakata, naersime lihtsalt tüdrukutega üksteisele otsa.  Võtsime lahti autos kaitsmete sahtli ja uurisime reas seisvaid värvilisi kaitsmeid. Lootsime lihtsalt kiiresti ohutulede kaitsme välja tõmmata ja siis koju magama sõita, sest äratus oli juba hommikul seatud kella 6ks. 
Lõpuks leidsime taas google abiga õige kaitsme üles, aga siis saime aru, et koos ohutuledega läksid pekki ka meie suunatuled. Nii ei olnud ei karavanil tulesid, suunatulesid ja autol samuti mitte. Õnneks kaugtuled funktsioneerisid. Nii valisimegi sõiduks väikesed külavaheteed ja sõitsime minu juurde magama.

Ja teate, sellistel õhtutel/öödel jõuab veel eriti selgelt kohale, kui vinge Skuupi tiim meil on!
Kallistaks teid pooleks, armsad Mirje ja Jaanika!!! ;* ;*



No Intsikurmu oli lihtsalt täielik paradiis! For Realzzz!!!!
Minge vaadake Intsika facebooki lehelt kasvõi pilte, sest see oli lihtsalt I-M-E-L-I-N-E, mida nad olid suutnud ühest tavalisest Põlva külje all olevast metsast teha. Kõndisid ringi nagu Alice imedemaal. Ja mul on reaalselt kahju inimestest, kes valisid Weekend Festivali läbu Intsikurmu asemel. Nii oleksime tüdrukutega tahtnud ise ka festivalist täiel rinnal osa võtta. Aga tegelikult me üldse ei kurda ka, sest ka karavanis töötada on päris fun. Igakord lööd ju luugi lahti erinevas kohas ja vastu vaatavad erinevad inimesed. Seekord olid meie luugi taga seismas tõesti hingelt ja ka välimuselt ilusad inimesed ja seda positiivsed vibe'i oli niii nii palju. Tööpäeva lõpuks olime jalgadel seisnud 19h jutti ja energia oli 0, kuid väike 4-5h uni jälle kosutas natuke ja võis uuele tööpäevale startida. Muidugi oli rahvast murdu ja pidime pühapäeva hommikul isegi Võru Maksimarketi pooleldi tühjaks ostma. 

Senikaua kuni meie tööd tegime, käis mu armas ema Transporteriga paranduses ja sai meie tuled korda. Ta on täielik kullatükk!!! Nii palju oli abi ja kindlasti saime remondi odavamalt kui Tallinnas oleksime saanud. Leppisime veel kokku, et pärast festivali lõppu saame isegi karavani pistiku ära remonditud. 

Igatahes laupäev oli töö mõttes täielik hullumeelsus. Kui tavaliselt tuleb järjekorda ja inimesi lainetena, ehk vahepeal on väikesed puhkehetked ja siis jälle tramm, aga seekord oli järjepidev teenindamine 12h jutti. Seisin peaaegu terve aja inimeste poole seljaga ja vihtusin wrappe meisterdada ja vahele tegin salateid ka. Arvutasime kokku, et müüsime nädalavahetuse jooksul kokku pea 400 wrappi. UUUUHHHH! 



Foto: Keir Rämson

Ja Eesti kolmas fotoblogija Keir tegi Intsikal kreisilt ägedaid pilte, mida saad SIIT LINGILT vaadata. 

Müüsime ennast laupäeval viiamaste riismeteni tühjaks ja tõmbasime vahetult enne NOEPi lavale tulekut luugi kinni. Nii jooksimegi väsinud jalgadele kontserdile ja panime viimase energia tüdrukutega koos muusika rütmis hüppamisele. No täiesti kreisi, aga jällegi ülivinge nädalavahetus oli!

PS! Saime ikka karavani ka korda ;)

Mina nüüd lähen ühele nädalasele puhkusele sooja Hispaania päikese alla. Pole üle aasta normaalselt puhanud ja oi kuidas ma seda nädalakest ootan. Pakkisin ka trenniriided kaasa ja J võtab ka kaamera ühes, seega loodan teile siia blogisse ka mõnusat pildimaterjali saada.

Seniks teile musid-kallid-paid! Olge vahvad! ;*

You Might Also Like

4 kommentaari

  1. Puhka muidugi, kallikene! Lae akud täis ja maga aastaks ette ;)

    VastaKustuta
  2. Helena, mis sa siis teed kui Skuupiga ei tegele? Sul on mingi igapäevanne töö ka muidu?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Skuup ongi minu põhitöö :) tegemist on rohkem kui arvata oskad ja kui karavaniga väljas ei käi, teeme cateringi ka. 2 nädala pärast algab jälle uuesti kool ka, seega läheb osa aega ka sinna. Lisaks tuleb vahel ette ka tööpakkumisi firmadelt, kellele retsepte vms. teen :)

      Kustuta
  3. Olete ikka nii tublid. :) Sinu postitust oli väga vabastav lugeda, et sa oled leidnud aega iseenda jaoks. :)

    VastaKustuta

Subscribe