Kuidas on mu toidulaud muutunud?

18 september

Päris äge, kuidas mõned emotsiooni pealt kirjutatud postitused inimestele korda lähevad ja tekib suurem arutelu. Isegi  Pere&Kodu jagas mu postitust oma veebilehel. Päris kift onju! Mulle tundub, et blogi nimevahetus mõjus hästi nii blogile kui ka mulle. Olen kuidagi jälle oma vibe'i üles leidnud. Ma kirjutan siia, sest ma tahan, mitte sellepärast, et ma pean. Tore, kui asjad kohustuseks ei muutu, muidu pole need enam nauditavad. 

Mõtlesin, et räägin lähemalt sellest, mida ma endale kodus suhu panen. Paljud on näinud minu igapäevaseid instagrami storysid toidutegemisest ja no muidugi ka söömisest. Ja okei, tunnistan üles, et sellel nädalavahetusel Võrus käies, ema küpsetas nii suure ja tapvalt hea kohupiima-õunakoogi (ta tegi isegi kohupiima ise), millele ma vastu ei saanudki ja poole ajast mugisimegi kooki. Ahjaa, käisime kolmekesi seenel ka ja meisterdasin ühe mõnusa kukeseenekastme. Ja, et sellest veel vähe oleks, siis tulid mulle pühapäeva hommikul sõbrad külla ja sõime kuuekesi koos pannkooke koos empsi tehtud kirsimoosi ja jäätisega. Te ei kujuta ette, kui vedanud mul oma sõpradega on. Nad on isegi valmis pühapäeva hommikul külla sõitma, et koos hommikust süüa. Nii nii vahva hommik oli.





Ma ei tea, kas J on mind nii  palju söömise suhtes mõjutanud, või ma ise olen ennast rohkem kuulama hakanud, aga toitu ma enam ei kaalu. Varem käis absoluutselt kõik kaalu pealt läbi, aga nüüd käib kõib pigem sisetunde järgi. No mis ma tegelikult valetan. Kuivaineid enamjaolt ikkagi kaalun, sest muidu tuleb lihtsalt kogemata liiga suur kogus putru, või muud asja. Aga kui ma panen 100g pudruhelbeid meile kahele keema, siis meil jääb ikkagi alles, kuigi varem olin võimeline sama koguse vist üksi nahka pistma. No igaljuhul toidulaud on ikkagi võimalikult tervislik, aga ma ei paanitse iga väiksema ampsu pärast. Kui söön kapist viilu juustu, siis ei tunne kohe hulle süümekaid. Kuidagi väga vaba on olla.  

Lähtun söömisel põhimõttest, et söök oleks siiski tasakaalus. Natuke rasva, siis süsivesikuid ja valke ka. Ja ei hakka paanitsema ka sellest, kui mõni söögikord ei tule 30g valku täis. Nii veider, kuidas kogu mu mõttemaailm kuidagi muutunud on. 

Üks asi, mida enam naljalt mu toidulaualt ei leia, on toidulisandid. Jah, just need proteiinipulbrid ja batoonid, mida muidu hoolega jahvatasin. No üldse enam ei lähe kuidagi peale ja kõht hakkab ka valutama. Sama on suhkruasendajaga. Varem ei pannud tähelegi kuskil suhkruasendaja maitset, aga nüüd olen samasugune nagu J, kes üldse suhkruasendaja maitset ei talu. Pigem panen siis teelusikatäie J isa käest saadud vedelat mett kuhugi magustamiseks, või otsin muid alternatiive. Näiteks leidsin sellise toote nagu datlisuhkur, jumala äge kraam ja nii hea maitsega ka. Vahel ikka kasutan erütritooli kui on vaja tervislikku kooki teha vms, sest sellel pole kõrval maitset, aga muidu olen kuidagi võõrdunud. Ehk sai liiga palju seda keemiat endale sisse aetud enne. Nüüd üritan ilma läbi ajada. 

Muidugi viimasel ajal on elutempo hullumeelselt kaootiline ja kiire, mis tähendab seda, et ma ei mäleta millal ma endale lõunasööki kokkasin. Söömine hommikusöögi ja õhtusöögi vahepeal on kuidagi väga kaootiline. Skuupis saab ampsatud natuke salatit või smuutit  ning kui kodus olen, siis teen endale mõnikord võiku või omleti, aga stabiilsust pole. 
Varem oli mul päevas 4-5 söögikorda ja peaaegu kellaajaliselt paigas, nüüd kuidagi see paigast loksunud. Ma nüüd plaaningi jälle hakata väikestviisi foodpreppima, et natuke regulaarsemalt ja süsteemsemalt söömine oleks. 

Hommikuti ärkan ma kell 6 ja tavaliselt sööme J'ga kas kaeraklii/odramanna putru või munaga võikut. Õhtul kokkame ka koos. Ühel õhtul tegin näiteks kartulipannkooke (riivitud kartul, kodujuust, odrajahu, muna) värske salatiga, siis oli menüüs peediorsoto kitsejuustuga, mõnikord keerame mõne hea salati kokku ja üheks suureks lemmikuks on läätsehautis rebitud veiselihaga ning Tom Kha supp, mida J mulle tänagi tegi.  Mina tegin samal ajal hunnik selfisid :D Kes Tom Kha retsepti soovib, siis anna märku. :)

Aaa.. suvel kui Rimis hea hinnaga maisi oli, siis parimaks toiduks oli keedetud mais ja kõrvale kodujuustu-tomati salat. MMMMMMMM!!!! 






Minu jaoks on ikkagi oluline, et toit oleks puhtast toorainest tehtud ja võimalikult tervislik. Lisaks veel tegelikult portsjonikontroll, et tõesti lõpetan söömise siis kui kõht täis ja kuna J sööb nagu linnupojuke, siis olen tähelepannud, et isegi minu taldriku peale läheb vähem toitu. 

Igatahes on nii tore kohe olla, kui peas ei vasarda koguaeg mõte, mida süüa, millal süüa ja kui palju miski kaalub. 

Oh heameelega tahaks tegelikult 5-10 kg'st oma kehalt lahti saada, sest see päästerõngas pole sugugi mu puusadel tore, aga mul pole mingit tahtmist oma toitu uuesti kaaluma hakata. Tõesti enam ei jaksaks. Ma ei kujuta ette, kuidas ma 2 aastat järjest iga päev kõiki oma toite kaalusin. Okei-okei kujutan küll, aga ma enam ei taha stressata toidu pärast ja veeta  päevad ainult sellele mõeldes. 

Loodan, et mu kehale meeldib ka see, et ma enam stressis ei ole ja laseb pekil minema joosta. votnii 

Ahjaa! Hommikul käisin Star FM'is putru keetmas ka. Nad tegid isegi oma facebooki lehele 2 live videot, mida jagan teiega ka ;) 





You Might Also Like

6 kommentaari

  1. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  2. Seda on tore lugeda. See toidu mitte kaalumine, valgu mitte taga ajamine jne, on nii vabastav. Vähem stressi. Ma isegi võtsin enda kaalult patareid välja ja lihtsalt elan. Ei kaalu ei ennast ei toitu. Ei tunne end halvasti, kui inimkalkulaator minus teab, et olen päevas söönud 3000kcal hoopis ja üldse ei pilgu silm, kui mitme päeva toit koosneb põhiliselt süsikatest. Kõike saab söödud ja elatud vabamalt. Ja kõik loksub iseenesest paika, kui mõistusega võtta. That' s normal life. Ma kunagi kaalusin kurki ja spinatilehti ka. How sick is that?!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, I know how sick 😀 kaalusin samamoodi igat lehekest ja kui vaja oli, siis lõikasin isegi 5g leivatüki küljest ära 😂

      Kustuta
    2. Jup 😂 uskumatu tegelikult. Nüüd naudin väljas süües süümekateta käsitööleibasid suppide/ praadide kõrvale ja määrin veel võid ka peale 😁

      Kustuta
  3. Tundub tõesti, et see nimevahetus on hästi mõjunud. Kunagi juhuslikult avastasin su blogi ja nüüd olengi jäänud lugema. :)
    Ühtlasi huvitab ka, et miks sa Fitlapi jälgimise lõpetasid? Ei küsi paha pärast, vaid huvi. Ehk saad anonüümselt vastata, kui mitte avalikult (ma ei tea, kas sina näed mu e-maili). Ma lihtsalt ise ka olen vist natuke kimpus ja seisan ühe koha peal, aga ei oska edasi ega tagasi minna, et asja muuta. Võtab kohe nõutuks täitsa... Ehk saan sinu vastusest abi.

    VastaKustuta
  4. Kas jagaksid oma Tom Kha supi retsepti, palun? :)

    VastaKustuta

Subscribe