Mida teha õhtusöögiks? Kukeseenepastat!!!

12 september

Järjekorde töönädalavahetus jäi seljataha. Viimasel ajal ongi kombeks olnud see, et mina töötan nädalavahetusel ja J nädala sees, mis tegelikult on vahel täitsa kurb, sest nii tahaks ju hommikuti kaisus ärgata ja laupäeva vahel lihtsalt logeledes mööda saata. Aga foodtrucki elu tavaliselt just nädalavahetuseti käibki, mil erinevad üritused ja festivalid aset leiavad. Mõned neist on täiesti kreisid andmised, aga osad jälle täiesti tühjad ja aia taha läinud. Näiteks isegi Buduaari turul pole ma enne nii vähe rahvast näinud, kui sellel aastal. Eks oma osa mängis ka maraton ja Haabersti ringi ümberehitus. Igatahes sellistel hetkedel tuleb vahel masekas peale, et ilus nädalavahetus on ebaõnnestunud ürituse tõttu täiesti nurjunud. Ja nii veider oli ka muidugi see, et enne Buduaari turu algust olin ma täiesti põhjendamatult närviline ja sapsus. No ma pole varem nii hajevil olnud. Õnneks see läks ruttu üle ja pärast oli tuju täitsa hea. 

Skuuuup!
Foto: Keir Rämson


Lisaks oli terve mu insta ja facebook paksult maratonijutte ja pilte täis. Nii nii hea meel kõigi üle lihtsalt. Maris, Viigi ja Margit olid lihtsalt fantastilised! ;*
Ma luban, varsti jooksen ka jälle teiega. 

Sellel nädalal on natuke vaiksem ja rahulikum. Saan nädalalõpus ka J'ga Võrru minna. Pole üle kuu aja Võrus käinud. Kahju lausa, et Võru nii kaugel on... Kui sinna oleks üks tunnine sõit, siis kindlasti satuks sinna palju rohkem, aga kui sõit kestab 4h, siis peab minemiseks/olemiseks varuma mitu päeva. Ja kuigi mu mõte oli kunagi Võrru tagasi elama minna, siis J seda ideed minuga kahjuks ei jaga ja ma saan ka sellest täiesti aru. See poleks lihtsalt väga võimalik, seega kodu kerkibki hoopis Tallinna külje alla. 

Eile käisin jälle EMS treeningus ja täna enam ei annagi lihased niiväga tunda. Angela tegi seekord ka trenni lõppu mõned pulsi lakke viimise harjutused ja mulle meeldis!! Väike pushimine on alati trennis nii hea. Ja eile planeerisin oma päevagraafiku nii, et EMSist pidin jooksma otse juuksurisse. Arvasin, et juuksuri aeg oli kell 11.30 ja jooksin 11.15 HAF treeningstuudio uksest välja. Siis helistas mulle aga mu juuksur, kes ütles, et mul oli 11 broneering. Õnneks võttis ta mind veel ka 20 minutilise hilinemisega vastu ja pügasime mu soengut natuke lühemaks. Tundub praegu, et natuke liiga lühike sai, aga see on isegi hea, sest kohe oktoobri alguses lähen J'ga pildistama ja siis jõuavad juuksed natuke kasvada selle ajaga ka. 

Kuna meie juures on ka poolekohaga väike 7-aastane tirts, kes läks sellel sügisel kooli, siis minu äratus on ka igapäev olnud kell 6 ja magamaminek õhtul kell 9. Nagu käiks ise uuesti koolis. Võinoh käingi, aga nii harva, et suudan selle alatihti ära unustada. 

Eile olime jälle J'ga ainult kahekesi ja  hakkasime õhtul koos kokkama. Ma nii hindan tema juures seda, et ta on köögis sama kirglik kui mina. Vahel reaalselt kakleme selle üle, kes täna süüa teeb või kes pliidi juurde saab. Eile võtsin ohjad küll enda kätte, aga tiimitöö käib meil alati ja tänu sellele saab õhtusöök palju kiiremini valmis ja toidu sees on ka topelt palju armastust. 

Paljud on küsinud ka seda, kas ma teen millalgi ka uue kokaraamatu. Jah, ma olen sellele mõelnud, aga ühes olen ma kindel, et see peab tulema midagi teistsugust ja natuke omanäolist. Kindlasti mitte ka ainult magusa- või kookideraamat. Tulime juba J'ga ühes restoranis istudes ideele kirjutada järmine raamat koos. Ja ma usun, et seda me teemegi. Võin öelda ainult seda, et kiirustama me ei hakka ja kogume ideid, kogemusi ja ka mälestusi, et raamat saaks võimalikult mõnus. 

Tagasitulles eilse õhtusöögi juurde, siis mul tuli hullumeelne pasta isu. Ja see mis pärast välja tuli, oli lihtsalt imeline.
Igatahes otsisin sügavkülmast välja Võrumaalt saadetud kukeseened ja ema kasvatatud sibulad. Lisaks saatis J ema maalt paprikaid ja need olid nii mesimagusad ja mõnusad. Leidin kapist ka ühed Tallegi ürdivõised kanafileesteigid, mis on täiesti geniaalne toode. Mega mõnusa maitsega ja jäävad nii head mahlased. Sooovitan kahekäega proovida. Leidsin veel Rimis käies täistera tagliatellesid ka, mis andis mu pastaisule veel õige suure hoo sisse. Mõtlesin ka teiega jagada retsepti, mida õhtul saate pere peal järele katsetada. ;) 
oleks võinud paar punast kodutomatit ka juurde lisada.

Kana-kukeseene pasta (kolmele-neljale) 
  • 250 g täistera pastat
  • mõnuga kukeseeni
  • 300g ürdivõiseid kanafilee steike (https://tallegg.ee/product/urdivoised-grillsteigid/) 
  • 2 väiksemat sibulat
  • 3 küüslauguküünt
  • 1 tl võid 
  • 1 magus paprika
  • 150ml Valio juustumaitselist toidukoort (10%)  (https://www.valio.ee/tooted/koored/koored-ja-segud-toiduvalmistamiseks/valio-eila-3-juustu-toidukoor-250-ml) 
  • 50 ml piima
  • 1 munakollane
  • 20 g sinihallitusjuustu
  • poole sidruni koor
  • sool/pipar
Prae kukeseened koos sibula ja küüslaugu ja võiga pannil kuldseks. Lisa sellele kuubikuteks lõigatud kanafilee ja paprika. Klopi kausis kokku koor, piim ja munakollane. Lisa see pannile kana peale. Riivi ka kastme sisse killuke sinihallitusjuustu ja poole sidruni koor. Maitsesta soola ja pipraga. Keeda pasta soolaga maitsestatud vees peaaegu pehmeks ning lisa keedetud pasta pannile kastme sisse. Võid lisada ka natuke pasta keeduvett, et tulemus jääks kreemisem. Serveerides riivi peale veel sidrunikoort ja mina raputasin ka veel pastale mõned kitsejuustupallid. 


Ma nii tahaks teha eraldi rubriigi meie pere õhtusöökidest, sest koguaeg valmib midagi eriti mõnusat, aga ma kunagi ei jõua pildistamiseni ja ilma pildita retsepti oleks teile ju niru siia lisada. Igaljuhul ma üritan parimaid palasid uuesti mõnel õhtul korrata ja neist mõne pildigi klõpsata. :)

Ma nüüd lähen pesen endal näomaski näo pealt maha ja sätin ennast lõunaks valmis, sest pidime J'ga minema Komeedi kohvikusse lõunatama. Pole ammu koos lõunat söönud, sest isegi nädalavahetusel näeme üksteist ainult õhtuti. Tore on vahepeal üksteisele ka mõned hetked pühendada. 





You Might Also Like

0 kommentaari

Subscribe