Kui kõike on korraga liiga palju

02 oktoober

   Heipa hei

Polegi isegi jõudnud teile mõnusat sügisealgust soovida ja samamoodi on mul vastamata nii mõnelegi kirjale, mis te mulle saatnud olete. Vabandan selle eest! Viimased nädalad on olnud nii tihedad, et 24h päevas jääb väheseks, et kõike ära jõuda. Kaks viimast nädalat olen peaaegu igapäev (E-P) kas teinud tööd, või vahepeal ka 2 päeva kooli jaoks ka pühendanud. Ütleme nii, et olen üpris läbi ja väsinud. Ja kogu rõõm tööst või tegutsemisest on hetkel kadunud. Äratus on mul igal hommikul kell 6 (ühel hommikul isegi kl 4.30) ja viimane nädal jõudsin õhtuti koju kl 20-22 vahel. Selleks hetkeks on mul kadunud ära igasugune tahtmine tulla blogisse midagi kirjutama, või üldse midagi teha.Tahaks lihtsalt ennast teki alla kerra tõmmata ja teed juua. Pole isegi J'ga aega veeta saanud. Hirmus paha tunne tekib, kui nädalavahetused, mil peaks olema aeg perega koos olekuks, kujuneb pikkadeks tööpäevadeks. Jah, ega midagi ei saagi teha. Mu töö ongi täpselt selline, aga see kuidagi tõmbab lähedastest järjest kaugemale ja kaugemale. Õnneks sain eelmine kuu korra Võrus küll käia, aga vaadates oktoobri kalendrit, siis on kindel, et sellel kuul isegi sinna ma ei jõua. Nendel hetkedel tuleb nii hull masendus peale ja mõtlen, miks ma seda kõike teen. 
Nii palju on ka erinevaid koolitusi, kuhu tahaks minna ja ennast täiendada. Nt isegi sel nädalavahetusel oli spetsiaalselt blogijatele korraldatud koolitus, mida oleks mulle hädasti vaja olnud, aga hetkel pean need kõrvale lükkama.  
Ja enesetunne pole ka viimasel ajal olnud kiita. Kõht valutab iga asja peale ja juba hommikul ärgates tunnen, kuidas täiesti paistes on olla ja seest valutab. Ma isegi ei saa aru, mis seda mulle tekitab, aga viimased 1,5 aastat olen ma juba nii elanud. Ja siis meenutasin, et juulis, tegin Enzymedica ensüümikuuri läbi ja polnud ammu ennast nii hästi tundnud. Õnneks HAF treeningstuudios müüakse neid ka, siis ostsin kohe endale uue potsiku ja reaalselt on viimane nädal palju inimlikum olnud. Niiet midagi need ikka aitavad. 

Okei, ma ei hala rohkem...

Tegelikult on palju head ka! 

Näiteks sain üle kuu aja jälle J'ga eelmisel pühapäeval koos maal käia. Mugisime õunu, mustikaid, kondasime isegi natuke kuuserägastikus ja leidsime natuke kuuseriisikaid. Nii mõnus oli lihtsalt olla. Ja õhtul jõudsin veel kodus isegi pirnimoosi keeta. Täiesti geniaalselt hea sai! :) 

Ja siis ma käisin koolis ja meil oli mõlemal päeval loovuse arendamise tund. No täiesti teistmoodi ja nii mõnus. Saime loovaid ülesandeid, mis hõlmas nii joonistamist, emotsioonide väljendamist, näitlemist, rääkimist, jutustamist jne. Nii tore on vahepeal sellistes tundides ka käia, kus ei pea keskenduma ja mõtlema, vaid lihtsalt saad lasta fantaasial lennata. 

Ja koolipäevadel ööbin Pilleriinu juures ja ta lapsed on lihtsalt nii kiftid ja armsad. Saan alati positiivsuselaengu sealt! Hommikul ronisid kõik mulle diivani peal kaissu ja vaatasime koos multikaid. No täielik idüll lihtsalt. 

Õhtul oli vaja unejuttu lugedes käest kinni hoida. No vaadake neid säravaid silmi!

Ja kui see pilt veel nunnumeetrit põhja ei viinud, siis vaadake hoopis seda! 


Ja kolmapäeval, kui olime Mirjega teinud ära 2 cateringi, päev otsa järgmiseks päevaks salati/wrapi komponente hakkinud ja ma olin õhtul kodus valmis vorpinud 190 energiapalli, siis jõudsin veel isegi õhtusöögiks tuunikalapastat teha. Kuigi J oli nõus vabalt süüa tegema, siis see oli õhtu lõpuks nii suur nauding lihtsalt midagi endale head valmistada. Ja olen hetkel sõltuvuses Rimi tuunikalast tomatikastmes. Nii hea kraam lihtsalt!
Õuna-kaneeli ja Sidruni-mooni energiapallid. Saad Skuupist tellida, kui on soovi :)


Sidrunikoor pasta peale oli lihtsalt imeline


Ja kogu selle tralli keskel, jõudsin ma isegi teisipäeva õhtul Haapsalust tulles käia EMS trennis ka. Minu arvates täiesti geniaalne trenn, sest 20-30 minutit päevas on nii lühike aeg ja selle leian ma kuidagimoodi ikka. Praegu ei kujuta ma ausaltöeldes ette, kuhu mahutaksin ühe 1-1,5h jõusaalitreeningu. Ma väga väga tahaksin, aga lihtsalt ei jaksa. 




Kunagi kui rohkem aega on, siis kindlasti proovin HAF stuudios Jumpingu ka ära, sest RevalSpordis olnud RevalJump andis mulle koguaeg hullult positiivse laengu. Niiet, palun aeg, kui sa kuskil ennast minu eest peidad, siis tule palun peidust välja!
Ja kuigi sellel nädalal on Skuupiga natuke rahulikum, siis tegelikult töö ei lõppe. Omniva palus mind jälle appi tervisenädalat korraldama, ning võtsin pakkumise muidugi vastu. Saan oma CV'sse jälle ühe punkti juurde, sest olla projektijuht ühes Eesti suurimas ettevõttes on täitsa vägev kogemus. Lisaks saan kohe ka enda kooli praktikaaine tehtud.  Kui kevadel korraldasin ka, siis ühel päeval tehti kontoriinimestele heliteraapiat, millest võtsin ise ka osa. See on justkui meditatsioon ja kuna mul ka siis olid hästi rasked ajad nii töiselt kui ka eraeluliselt, siis oli see supermõnus väljalülitus. 

Kuna tegelikult tehakse seda ikkagi individuaalselt, siis palusin endale ka sünnipäevaks ühte helimassaaži kinkekaarti. Nii kinkiski mulle õde massaažiekspressi kinkekaardi ja lõpuks leidsin täpselt selle õige aja, mil sinna minna. TÄNA! Peale pikka ja stressirohket nädalat on see nii nii vajalik. Suvel õnneks oli koguaeg selline õnnis olla, seega siis ei pidanud ma veel vajalikuks sinna minna, aga nüüd on täpselt hea hetk. 

Helimassaaž on iidne Tiibeti massaaž. Massöör tekitab metallkausside abil erilisi helimustreid, mis  võngub mitmetasandiliselt  läbi inimese keha, tasakaalustades rakkude toimimist ning viies inimese kiiresti REM-une eelsesse rahuseisundisse. Helimassaaž  on väga effektiivne kroonilise väsimuse, stressi, unetuse, lihas- ja peavalu, luuvigastuste ja paljude teiste tõvede ja traumade puhul. Helimassaaž aitab käivitada sisemisi eneseraviprotsesse, selle abil saab oma tervist märgatavalt turgutada ja esmajärjekorras tekitada emotsionaalset tasakaalu. 

Niiet, ma lippan nüüd massaaži ja siis hakkan juba kodus karaskit küpsetama, sest J vanemad tulevad õhtul külla. Võibolla jõuan veel õunakoogigi kokku keevitada.  

Tsaupakaa! Olge hästi mõnusad ja hoidke ennast! ;*







You Might Also Like

2 kommentaari

  1. Minu meelest stress ja kõhuhädad on omavahel seotud. Vähemalt minul on nii, pingelised ajad ja kohe kõht valutab ning on paistes.

    VastaKustuta
  2. Lugesin kunagi artiklit väikevaagna veenilaiendite kohta ja praegu sinu postitust lugedes tuli see meelde. Kui sa pole selle kohta veel uurinud, siis kindlasti tasuks. Jõudu!

    VastaKustuta

Subscribe