Jooksupäevik- nädal 1

19 märts



Täna on täitsa mõnusalt kodune päev. Joon teed ja mõnulen diivanil, aga naljakas tunne on ka, sest Jüri sõitis tööreisile ja olen nüüd mitu päeva üksi kodus. Seega õhtul pole kedagi koju oodata. Polegi ammu üksi kodus olnud. Ma arvan, et peaks õhtul mõne sarja järgi vaatama ja raamatut lugema, aga enne kirjutan valmis esimese jooksunädala kokkuvõtte. 

Täitsa lõpp kui toredat tagasisidet ma eelmisele postitusele sain. Mul oli tunne, nagu ma oleksin tõstetud maast 20 cm kõrgusele ja siis hõljusin seal motivatsioonipilve sees. Mõtlema hakates ma ei mäleta, et eelmisel korral maratoniks treenima hakates nii motiveeritud olin. Pigem kahtlesin endas igas sammus ja olin pahane, et pulss ei tahnud alla minna ja pidin aeglaselt jooksma. Koguaeg oli tunne, et pean ennast kellelegi tõestama ja parem olema. Seekord seda pole. On ainult mina ja jooks. See, et ma seda teile kajastan võibolla motiveerib mind natuke, aga ma ei tee seda mitte kellegi tõestuseks peale iseenda ja seekord ei huvita mind, kas ma olen lõpuks sama heas vormis nagu eelmisel korral või mitte. Naudin protsessi ja kulgen maratoni poole. 

Kohe peale seda, kui olin teile oma plaanist rääkinud, pühkisin oma jooksuplaanil tolmu pealt ja vaatasin selle kriitilise pilguga üle. Kas oleks mõistlik võtta sama jooksukava aluseks v mitte? Igatahes mina otsustasin, et ma seda teen, sest olen umbes sarnases alguspunktis nagu toona ja mulle kava ülesehitus väga meeldis. Parajalt väljakutsuv, aga täiesti tehtav ja motiveeris sajaga pingutama. 
Kindlasti ei saa ma seda alati 1:1'le järgida ja teen omad modifikatsioonid vastavalt praegusele elu- ja ajakorraldusele ning jälgin ka kuidas keha toimib. Vähemalt on trennide struktuur paigas- rahulikud jooksud, tempotrennid, pikad jooksud ja taastavad jooksud. 

KOLMAPÄEV 14.03 -rahulik jooks

Tegin ühe 6 km rahuliku jooksutiiru. Hoidsin pulsi alla 150 ja kulgesin umbes 6:55 min/km tempos. 
Ilm oli ilus ja jooks mõnus. Just selle jooksu ajal olingi kindel, et mingi eesmärgi pean endale püstitama. Mulle meeldib, kui kõik tegevused on mõtestatud, mitte niisama kuhugi teadmatusse tüürimine. Siis ei toimu mingit arengut ka. 

NELJAPÄEV - trennivaba

Tegelesime viimased nädalad karavani uueks hooajaks ettevalmistamisega. Lasime soodapritsiga vana värvi maha võtta ja panime ise uue värvi peale. Neljapäeval saime teha viimased koristustööd ja panna I'le täpi peale. Uuuh, neljapäeva õhtu oli ka hullumeelselt tore. Saime Jüriga kahekesi olla ja nii mõnus oli. Natuke teistmoodi ja armas õhtu. 

REEDE- rahulik jooks+rütmijooksud 

Päike siras taevas ja ilm tundus aknast vaadates hästi soe. Panin siis jaki alla lühikeste varrukatega pluusi ja lühikesed sokid jalga, aga välja jõudes oli ikka rõvedalt külm, missiis, et päike paistis. Läksin siis tuppa tagasi ja panin natuke soojemalt riidesse.
Tegin soojenduseks 5 km jooksu, keskmine pulss oli 146 ja tempo 6:47 min/km kohta.  Nii kerge oli joosta ja kuidagi hästi mõnus. Tuju oli ka kohe hea. Peale soojendusjooksu tegin 5x100m rütmijookse. Sellised tempokad ja ilusa rütmiga lõigud, mida ei pea tegema maksimum tempos.

Pärast jooksu oli nii hea tuju, sest kui võrdlesin seda sama jooksu 2016 aasta omaga, siis stardiplatvorm on isegi peale aastast pausi tunduvalt parem, kui siis. Jeiiii!!!

Peale jooksu mugisin kodus kõhu täis ja läksin uusi tosse jahtima. 

Kolmapäeval kirjutas mulle ka Liis-Grete, kes on Eesti üks väledamaid naisi. Hästi vinge ja särav naine on. Tema jookseb ka Adidasega ja andis mulle kohe hulga soovitusi, millist tossu ma oma jala jaoks valima peaks. Otsustasime siis koos ära, et ostmisele läheb Adidas Ultraboost ST.  Konkreetne mudel on laiemale jalale kui tavaline ultraboost, ning tal on ka suurem toestus. Lisaks see, et võrreldes tavalise Ultraboostiga pole tal see peamine osa kõik kinni õmmeldud vaid see paeltealune osa on ikkagi lahtine. Mäletan, et ühtedel nikedel oli see kõik nagu üheks sokiks kinni õmmeldud ja siis oli seda niii raske jalga panna, sest lisaks laiale jalale, on ka mul kõrge jalg. 

Googeldasin mudelt ja vaatasin, et hinnavahemik jääb 140-190 euroni. 

Mida rohkem ma oma elus toimuvat tähele panen, seda rohkem saan aru, kuidas ma mõjutan ise oma reaalsust.

Rääkisin Jürile neljapäeva õhtul, et ma ei telli veel tosse internetist ära ja käin igaksjuhuks Adidase outleti ka vaatama, ehk on mõni viimane paar mulle seal jäänud ja saan palju mõistlikuma hinnaga. 

Läksin siis reedel peale jooksmist Adidase outleti ja põrandal oli kastide viisi tootenäidiseid. Sobrasin seal oma pool tundi ja lõpuks ma nad leidsin!!! Ainuke paar UltraBooste ja just nimelt Ultaboost ST ning täpselt minu number! Maksin tossude eest ainult 40 eurot! 

Täiesti kreisi! Juhtuski täpselt see tsenaarium, millest olin eelmisel õhtul rääkinud. Need oleks võinud seal olla ükskõik millises suuruses UltraBoostid ja üldse mitte see ST mudel. Ja juhtus nii, et mu tossud ootasid seal kastis mind. Alguses ei olnud mul plaanis isegi reedel minna ja tahtin käigu selleks nädalaks jätta, aga sisetunne ajas mind ikka kodust välja ja see sisetunne ei valetanud. Nii kift! 

 


Mis te arvate, kas mu tuju läks reedel veelgi paremaks kui ta oli? Muidugi läks!  Lisaks läksime reedel ka üle 2 kuu Võrru mu emale külla ja lihtsalt maruvahva oli.

Laupäeval käisime tillukesi tallesid vaatamas ja paitamas. Nunnumeeter tahtis kohe lõhki minna. Siis küpsetasin ühe laktoosivaba kõrvitsakoogi ka ja proovisin india pähkli piimast keedukreemi teha. Õnnestus ilusti! Jagan varsti teile ka retsepti.  Mugisime siis veel vanaema juures kooki ja jõime kohvi. Õhtul saime kõik koos diivanil lesida ja Jääaeg 2'te ja ühte romantilist filmi vaadata. Meil kodus ju telekat pole, siis oli vahelduseks täitsa mõnus. 


Pühapäeval otsisin riiulilt välja oma uisud ja leidsin isegi riiulilt preilile oma vanad iluuisud, mis talle ideaalselt jalga läksid. Meil on seal üks väike tiik, mille vesi oli ka üle kalda tulnud ja põllule läinud, seega oli tiik umbes kahekordse suurusega ja isegi seal põllu peal oli mõnus ja sile jää. Nii saimegi pea 1,5 tundi lihtsalt uisutada ja uisutada. Päike paistis ja nii lõbus oli. Isegi kass lõi kampa ja naeru oli kui palju. 

Tegelikult oli pühapäeva õhtusse planeeritud ka üks pikk jooks, aga kuna me jõudsime nii hilja Võrust tagasi ja olin ema tehtud ülimaitsvast kohupiimapontšikust kõhuvalu saanud, jup ignoreerisin laktoositalumatust, siis lükkasin selle jooksu tänasesse.

ESMASPÄEV- Pikk jooks

Katsetasin ühe 13km jooksuga oma uued tossud ära. Oeh, aga jooks ise oli natuke halenaljakas. Sõin lolli peaga hommikul enne jooksmist ära paar kuivatatud musta ploomi, aga hiljem selgus, et see polnud kuigi hea mõte. Esimene 6km möödusid hästi kergelt ja mõnusalt- tempo u 6:40-6:60 min/km ja pulss 147. Kui suuna kodu poole keerasin tundsin, kuidas kõhus hakkas mullitama ja keerama. Kohe tulid meelde need kuivatatud ploomid, mis ma ära sõin. Muidugi polnud mul kuhugi minna ja võtsin suuna kodu poole tagasi. Et sellest veel vähe oleks, siis oli ja järsku külm tuul täpselt vastu ja vahepeal oli selline tunne, et ei liigu üldse edasi. Kogu selle kõhumulina ja tuule peale viskas pulss ka aegajalt kohe üle 150 ja tempo langes märgatavalt. Siis hakkasin lugema kilomeetreid koduni, sest mul oli tunne, et enam ei suuda kannatada. Iga raputav jooksusamm tegi kõhus veel hullemaks. Lõpuks lugesin juba postivahesid ja selleasemel, et ilusat ja reibast jooksusammu teha olin nagu part, sest üritasin võimalikult väikse põrkega liikuga võimalikult kiiresti kodu poole. Õnneks jõudsin ilusti koju ja vetsu. 

Siis märkasin aga peeglist vaadates naljakat vaatepilti. Ma värvisin nädalavahetusel juukseid ja peanahale jäänud juuksevärv hakkas higistades mööda nägu voolama. Nüüd sain aru, miks need inimesed mind nii naljakalt vahtisid. :D

Seega teinekord tuleb meeles pidada:
  • Ära söö enne jooksmist kuivatatud ploome
  • Ära planeeri juustevärvimist enne jooksu
  • Tee nägu, et kõik peabki nii olema












Pärast jooksu kosutasin ennast aga ühe mõnusa lõunaga, kuhu sisse praadisin delikatess veisehakkliha, köögiviljad, riisinuudleid ja natuke ema tehtud letšot.

You Might Also Like

3 kommentaari

  1. Kus Adidase outlet asub:)?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tondi selveri juures. Seal Nike ja Reeboki outlet ka. :)

      Kustuta
  2. Ju siis need ikka õiged jalanõud on ja pididki sinuni jõudma. :)

    P.S. Tänud, et kirjeldad oma teekonda maratoni suunas. See on mulle ja ma usun, et paljudele teistele, suureks motivatsiooniks.

    VastaKustuta

Subscribe