Lõikav valu

19 aprill

Kui eelmist postitust kirjutasin, olin jälle jooksmise ja tervise osas suhteliselt positiivselt meelestatud, kuid juba järgmisel ööl peale postituse kirjutamist ärkasin öösel kurguvaluga. Eelmine reede oli plaanis kõigi kodutööde tegemiseks, aga jäin hoopis päeval kell 12 lihtsalt magama ja enesetunne oli ikka marukehv. Õhtul tuli ka väike palavik ja hullumeelne nohu, lihtsalt kuulasin oma keha, jäin voodisse, jõin ingveriteed ja pikutasin palju. 
Laupäeval ja pühapäeval käisime aga krundil puid ja võsa maha võtmas. Kuigi tervis polnud kiita, pidi selle töö siiski ära tegema, vähemalt mingis osas. Ja valus reaalsuslaks lajatas ka vastu nägu, sest teha oli tuhandetes kordades rohkem, kui ma oma kergelt naiivses peakeses olin mõelnud. Maha tuleb veel võtta hunnik puid, need kõik laasida, palgid hunnikusse laduda, pluss palju võsa jäi veel maha võtta. Pärast seda tuleb kõik kännud, nii võsa kui puude omad kopaga välja kaevata. Suured augud krundil ära tasandada. Võinoh peaagu üldse kogu pinnas üles kaevata ja uus peale vedada, sest tegemist on nagu männimetsa aluse maastikuga. Päris hull lugu ja päris hull raha läheb haljastusele. 


Igatahes ega ma nädalavahetusega terveks ei saanud. Esmaspäeval käisin koolis ja teisipäeval koos Lauraga Oisu-Kabala koolis tervisepäevakest lastele tegemas. Oli hästi vahva! Aitäh kutsumast, Maris! :) Kolmapäeval käisime, aga Skuupiga väljas ja tõbi segas nii hullult töö tegemist. Pea oli paks, nina kinni, kurk valus ja köhane. Oehhh. 


Ja siis viimasel ajal olen natuke stressis ja pinges ka. Perega on kõik korras, aga just töö ja muu elukorraldus ajab natuke stressi. Ja siis avastasin ennast ühel päeval täielikus teadmatuses, mida ma tegelikult teha tahan ja mis mind õnnelikuks teeks, mitte ei tekitaks negatiivseid emotsioone. Lõpuks hakkasin kirja panema plusse ja miinuseid enda kohta ja mõtlesin, milleks ma üldse sobida võiks.  
Stress annab tunda ka ülejäänud tervises. Ma arvan, et ka see väsimus on pooleldi selle töö. Lisaks mu immuunsüsteem on viimase aastaga nii nõrgaks jäänud, et mul on isegi suvel kurk valus või hakkavad kohe Preili koolist toodud pisikud naksti külge. Jüri ka imestas, et olen niii tihti haige. Mitte nagu otseselt pikali maas haige, vaid tõbine ja kurk valus/nohu jne. 

Isegi viimane tsükkel venis pikemaks, mida ta kipub tegema, kui sisemine pinge peal on. Naljakas oli see, et sellel korral polnud enne päevade algust mitte mingeid vaevuseid. Tavaliselt on nädal-poolteist enne juba ülikehv olla- kõht paistes, kehv enesetunne, rinnad valusad jnejnejne. Tavaline PMS, mille  sümptomid võib igaüks juba tsüklihäire korral raseduse tunnusteks lugeda. Aga noup, seekord polnud mitte midagi häda. Ja siis tundus juba veider, kõik oli liiga korras, ja päevad jäid ka paar päeva hiljaks. Mõtlesin juba korraks endamisi, et äkki mulle väsimuse peale pandud raseduse diagnoos ongi õige, aga öösel ärkasin hoopis suuuuuuuuuuuuuuure kõhuvalu peale. No nii suure, et ajas iiveldama ja üritasin ennast üliväga tagasi hoida, et öösel oksendama poleks valust hakanud. 



No muidugi hakkasid päevad, fking keset ööd!  Ja kõht mul valutab ALATI päevade ajal, vahel vähem vahel rohkem. Ja mulle tundub, et seekord said need PMS vaevused ka pandud kõik ühte patta. Nii ma siis istusin ja nutsin öösel voodis. Selline tunne nagu keegi lõikaks noaga sisikonda seest välja.  Olin juba valmis kiirabi kutsuma, aga siis tuli meelde, et preili magab ka elutoas ja kui kiirabi tuleks, siis kolistaks-müristaks nad kõvasti ja ärataks kõik üles. Leidsin veel kapist viimase valuvaigisti ja võtsin selle sisse.  Mu nutu ja vähkremise peale ärkas ka Jüri üles ja vaatas mulle kaastundlike silmadega otsa. Ta ei saa kunagi aru, miks ma nii hullult valutan. Ja võibolla see polegi normaalne? 

Igatahes kui viimati arsti juures käisin ja seda PMS ja päevade valu muret kurtsin, sain naistearstilt sõimata, et miks ma ometi pille ei võta. Ja kui ma pole neid valmis võtma, siis mis abi ma tema käest saada loodan?  Mis kuradi arst see selline on, kes pakub sulle lihtsalt nii muuseas ravimeid, mis keeravad hormoonid ja tervise eluks ajaks tuksi? Igatahes Tallinna Seksuaaltervisekliinikusse ma tagasi ei lähe. 

Nüüd on hommik, valutan ikka kõhtu ja valmistun tänaseks Holistika Instituudiks. Nii ootan! Loodan, et saan sealt hästi palju positiivset emotsiooni.

Naised, teile aga küsimus:
Kas vaevlete ka päevade ajal valude käes ja kuidas te leevendust saate?


You Might Also Like

35 kommentaari

  1. Mul olid ka enne teist rasedust päris hullud valud. Istusingi voodis/diivanil ja tahtsin, et mitte keegi ei räägiks minuga ega puudutaks. Ma ei suutnud mitte midagi teha oma valudega. Aitas teise lapse sünnitamine :) Siiani on suht valutud olnud :D :D
    Aga pillide suhtes olen ma sama skeptiline, neid ei tahaks küll võtta enam iial.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. *läheb lapsi tegema* :D

      Kustuta
    2. Vastupidi, enne lapsi ma ei teadnudki mis on pms või valusad päevad. Nüüd on ikka õudus, nädalaid enne pearinglused, jõuetus, kõhu valud.. oeh

      Kustuta
    3. Mhmh, kinnitan, et rasedus muudab kehas palju: PMS (+ migreen, akne, deprekas jpm) leeveneb või kaob.
      Naisõiguslased löövad selle eest mättasse, aga keegi on kunagi öelnud, et PMS on naistele karistuseks mitterasestumise eest :D Ju seal mingi iva on, sest evolutsiooni käigus oleme bioloogiliselt programmeeritud oma geene edasi kandma. Ehk teisisõnu, tänaseks on ellu jäänud just need, kes on tahtnud/valinud/saanud/otsustanud sugu jätkata.
      Samas väidan taskufilosoofina, et laste saamine on egoistlik valik ja tegevus ning elu Maal on väga ülehinnatud ja kedagi ei peaks sundima Maa peale kehastuma :)
      Sina otsustad ja vastutad :D

      Kustuta
  2. Nii kahju, et sa oled nii noor ja samas on nii palju vaevusi. Ehk tõesti oled liiga palju asju ette võtnud ning stress teeb oma töö. Ei soovi siin arsti mängima hakata ja diagnoosima aga küsiks, et kas sul mandlid on eemaldatud? Need võivad ka paljude hädade põhjuseks olla. Ja naiste poole pealt kas endometrioos või mingid tsüstid on välistatud?
    Igatahes palju jõudu ja jaksu ning püüa vahepeal aeg maha võtta ning puhata, kuna läbipõlemine on kerge tulema.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaaa, ma tunnen ka ennast nagu hädine vanainimene. Õudne 20aastaselt muudkui kaeblen. :( mandlid on juba pea 10a tagasi eemaldatud ja naistepoole pealt pole ükski arst midagi ebatavalist leidnud. Kõik seal korras, seega arvan, et kogu selline vaikne sisemine pinge, mis pidevalt peal on kerib ikka. Ja ma mõistusega saan tegelikult aru, et 20selt ei pea mul olema maailma parimat tööd või eluga seal järjel,kus mõni 40selt. Aga kuidagi ei suuda paigal püsida

      Kustuta
  3. Sinu vanuses oli mul sama mure, valud kadusid peale esimest sünnitust. Mind aitas üks harjutus - istusin põrandal, tõmbasin jalad kronksu umbes nii nagu rätsepistes, aga päkad vastamisi ja kannad nii enda lähedale kui sain, sirge seljaga. Selles poosis rahulikult hingasin, see leevendas natuke.
    Umbes samal ajal, kui nohuse ninaga Skuupi tegid, kirjutasin mina toiduohutuse eksamil mikrobioloogilistest ohtudest toidu tootmisel ja üks point oli see, et igast eritistega tõbist töötajat ei tohi tööle lasta :) Lihtsalt tuli meelde ja ajas itsitama :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahaha, ma usun seda isegi ja heameelega polekski selle külma ja tuulise ilmaga làinud, aga mis sa teed,kui kiireid käsi vaja 😁

      Kustuta
    2. Teinekord pane näomask ette. See on hooliv tegevus kaaskodanike suhtes ja väga levinud kollektivistlikes kultuurides (nt Aasias), kus grupi ja ühiskonna heaolu on indiviidi omast olulisem.
      Kas keegi klient näomaskiga müüjalt ka ostma tuleb, seda ma ei saa sulle muidugi lubada ;)

      Kustuta
  4. Mina enda valudega siiski sünnituseni ei oodanud ja käisin umbes 15aastaselt nõelravis. Alakõhuvalud olid alatiiiii metsikud ning samuti oksendasin alati esimesel päeval. Sellises vanuses oleks ei oleks ma eales hakanud ka pille võtma (ei olnud siis veel ka seksuaalelu). Kahjuks seda nõelravi kohta soovitada ei saa, sest ma lihtsalt ei tea sellest enam midagi (ei tea kas too mee üldse eluski, sest juba siis oli ta vana). Pärast seda olid valud paaaaalju väiksemad ning enam ei oksendanud. See oli see kõige hullem.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nõelravi on hea mõte. Mõtlesin ka homöopaadi poole pöördumist. Mulle selline alternatiivravi on meeltmööda.

      Kustuta
  5. Ei ole ka kunagi pille söönud ja ei kavatse sööma ka hakata :D kuid samuti vaevlen päevade alguses valudes. Kõhus olev valu lööb ka tavaliselt selga ja iiveldus tunne on peal.

    Kallikalli!

    VastaKustuta
  6. Tere Helena,

    Ei ole kunagi varem kommenteerinud, käin ainult salaja lugemas su blogi. Hetkel, aga tunnen et minust võiks olla kasu ka. ;)
    Ma väga hästi tean mida sa tunned, kui saabumas on see "tore" aeg. Mind on aidanud sellises olukorras kortslehe tee või siis vaarikalehe tee (just nimelt vaarikalehed, mitte varred). Rahustavalt ja uniutavalt mõjub, aga põdrakanepi tee. Maitselt on veidi imelik, aga ei midagi kriitilist kannatab juua. Mina segan põrdakanepi teesse veidi piparmünti, siis kuidagi mõnusam juua. Ise üritan igasuguseid medikamente vältida nii kaua kuni neile on olemas mõni muu alternatiiv :D
    Kunagi olen kuulnud, et need kohutavad kõhuvalud on tingitud sellest, et organismis ei ole selleks perioodiks piisavalt rauda ja siis soovitataksegi süüa rohkem raua rikkaid toite (nt maasikad, mmm) - Ma 100% ei väida, et nii see on, aga targemad on rääkinud :D
    Nüüd sai üks segane jutt kirja, aga loodan, et on arusaadav.

    PS: Olete võrratu perekond. Sobite kolmekesti nii hästi kokku, kõrvalt vaadates tundute olevat selline äge ja teineteist hoidev tiim.

    Ilusat päeva sulle ja palju päikest

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh sulle soovituste eest! Juba su armsad soovid tegid päeva paremaks, aitäh! :)

      Kustuta
  7. Minul olid samuti päevade aeg meeletud valud. Kui päevad algasid, oli tugev kõhuvalu, ajas oksele ja kõht oli lahti, lisaks minestasin suht tihti ära ka. 16 aastaselt hakkasin pille võtma ja need mured kadusid. 7 aastat oli mureta, siis otsustasin, et enam ei taha pille võtta. Hakkas sama jama pihta, segas tööl käimist ja pidevalt oli hirm et minestanud kuskil ära, seega pidin kahjuks jälle pillide poole pöörduma :(

    VastaKustuta
  8. Mul on olnud samad probleemid ming mul arst soovitas proovida Agnucastoni. See on “taimne ravim premenstruaalse sündroomi, mastodüünia (rindade valulikkuse) ja
    menstruatsioonitsükli häirete korral.“ Ise ma küll ei proovinud ja arst ei olnud 100% kindel selle toimimises, aga proovida ehk tasuks.

    VastaKustuta
  9. Üks-kaks valuvaigistit päevas päevade ajal aitab mul, siis on tunne, nagu polekski päevi. Muidu õrnalt tuikab kogu aeg sees. Pillidega polnudki põhimõtteliselt päevi- ei valu ega ka veritsust, tundsin, nagu kõik pole korras, jätsin söömise järgi. Kohe peale ära jätmist käib kõik, nagu kellavärk..�� (lapsi ei ole, 23a)

    VastaKustuta
  10. Minul algavad ka kohe esimesel päeval tavaliselt kohutavad valud, mille vastu aitavad ainult kanged valuvaigistid ja soojakott, ilma nendeta ära ei kannata. Aga tõesti, soojakott teeb imesid, sest lõdvestab lihaseid ning kohe hakkab palju parem!

    VastaKustuta
  11. Pole kunagi varem kommenteerinud, kuid igaljuhul - kas Sul kilpnääret on kontrollitud? Läksin ise samuti kõhuvalude (sh seedehäired ja PMS) pärast arsti juurde ning sain enda üllatuseks teada, et kõik muu on vereproovi suurepärane, kuid mul on kilpnääre veidi paigast ära! Poleks selle peale kunagi tulnudki, pärast sain muidugi teada, et mitmel naissugulasel ka see, kuid muidugi keegi kunagi sellest ei rääkinud. Ülemaailmselt pidigi kilpnääre noorte naiste haigus olema...
    Kuna kilpnääre reguleerib hormoone, siis see mõjutab ka inimese tujusid ning emotsionaalset tasakaalukust. Ma arvasin koguaeg, et ma lihtsalt olen nõrk inimene ja ei suuda oma eluga toime tulla ning lükkasingi selle kaela oma pidevad kurvad mõtted. Tuleb aga välja, et olen siiski kange Saare naine ja suudan küll kõiki omale võetud kohustusi kanda, kuid selleks peab mu kilpnääre mind toetama! :D
    Igaljuhul, kuna kilpnääre on nagu keha n-ö hall kardinal, siis ta mõjutab väga paljuski (sh immuunsust) ja mul pole mõtet siia eepost kirjutada. Lihtsalt, kuna ma ise poleks kunagi selle peale tulnud ja olen Su blogi pikka aega jälginud ning tervisemuredele kaasa elanud, mõtlesin nüüd kommenteerida.
    Kõike head!
    S.

    VastaKustuta
  12. Ma olen kuulnud, et tegelikult ei ole need suured valud päevade ajal normaalsed. Meile on terve elu räägitud, et jaja, see on ok ja peabki põrgulikult valutama ja lihtsalt välja kannatama. Reaalselt ei pidavat sellised valud ja iiveldused ikkagi n-ö loomulikud olema.
    Soovitan arstile minna, sest eelnevalt mainitud kilpnääre võib tõesti probleeme tekitada. Ega kõik arstid ei ole nii kurjad. Ning pigem käi ja kasuta meie riigi võimalusi arstiabiks kui jäta kõik juhuse hooleks. :)

    VastaKustuta
  13. Mulle ka räägiti seda juttu, et peale lapse saamist parem. Ei olnud. Isegi läks hullemaks, et kui enne olid nii meeletud valud et mul oli üks täieati teovõimetu haiguspäev igas kuus, siis nüüd oli neid kaks, et üks läks mööda ja paari päeva pärast uus. Kuni aga ma leidsin juhuslikult imeravimi :D, sest lapse hammaste tulekut läbi rinnapiima toetada magneesiumi võtmisega proovisin. Apteegi magneesiumiga polnud mul küll absoliutselt vahet ja lapsel ka mitte. Aga siis soovitas meie emadeja laste klubi tervispoest ekspert mulle sellist magneesiumi: Magnesia Sitraatti (Hankintatukku toodab Soomes). Ma küll võtan lapse vääga intensiivse hambakasvatuse ajal max 3 tbl asemel 4, et rinnapiima ka imenduks, aga no need paar päeva päevade ajal võid ju võtta ka suts rohkem, kuna siis kehal läheb seda vaja. Täiega. Muidu ei pea. Mul muidu pole olnud mg puudust, aga see, et KOHE laksust päevade valud ära kadusid, oli uskumatu märk, et järelikult oli vaja rohkem kehal seda...

    VastaKustuta
  14. Minul ei ole reeglina erilisi valusid ja päevad mööduvad normaalselt, aga nüüd just nädal tagasi läks nii hulluks, et pidin erakorralisse minema.
    Esimene päev oli okei, aga teisest päevast hakkas järsku tugev kõhuvalu ja verejooks oli nii suur, et 24h jooksul kasutasin ära 2 karpi tampoone, mida mul ei ole veel kunagi enne juhtunud. Põhimõtteliselt vahetus iga poole tunni tagant, muidu uppusin.
    Kui ma perearsti nõuandeliinile helistasin ja kurtsin, siis sealne arst muutus murelikuks ja käskis kohe emosse pöörduda, et selline verejooks ei ole normaalne. Ma siis kuulasin ja läksingi, tulemuseks see, et pärast 3,5h ootamist saadeti mind sama targalt minema, günekoloog olevat öelnud, et pole põhjust läbivaatluseks. Suht nõutuks tegi :( Nüüdseks küll järele jäänud, aga kummitab ikka, et mis seekord siis teisiti läks kui tavaliselt.

    VastaKustuta
  15. Selliste murede osas on alati mitu küsimust. 1. Mida günekoloogi visiidi ajal tehtud on ( günekoloogiline läbivaatus peegliga, palpeerimine, ultraheliga läbivaatus). Pillidest võib kasu olla aga peamiselt oleneb see diagnoosist. Nii et tasub konsulteerida opereerivate günekoloogidega.

    VastaKustuta
  16. Tallinna Seksuaaltervisekliinikus olen ka ise meeletult pettunud. Peale kombineeritud pillide alustamist 18-aastasena algasid mul järjest igasugu tervisehädad. Nt meeeeletult valus vahekord (ongi selline tunne, et midagi rebeneb) ja põiepõletikud nii, et iga kuu jooksin perearstile oma uriiniprooviga. Naistearstid antud kliinikus pmst naersid mu välja, kui ma rääkisin, et minu arust (ja netist lugedes teiste arust ka) on asi pillides. Suure hädaga sain vahetatud, aga totaalselt ise leidsin teooria, leidsin uue sordi ja palusin arsti, et no pliis, vaheta ära. Mingi aeg edasi tekkisid mul migreenid. No ikka nii, et nädalast 4 päeva vhmlt pea valutab. Sain neuroloogilt pulsialandajad. Mitte midagi ei aidanud. Lõpuks uurisin jälle netist ja leidsin teooria, et pillidega seotud. Seksuaaltervisekliinikus naerdi JÄLLE välja ja saadeti koju tagasi. Läksin siis viimases hädas Fertilitasse tasulise günekoloogi juurde, kes ütles esimese asjana peale mu pillid+migreenid kaebust, et kui peres on ka migreene palju, siis peab KOHE kombineeritud pillid ära lõpetama, sest on ala insuldioht vms!!! No täiesti faking haige (sorri) :D Sain siis oma minipillid ja peavalud kadusid KAHE NÄDALAGA. Muidu kannatasin neid oma lõpueksamite jms kõrvalt pmst terve 12.klassi. No mul lihtsalt pole sõnu, kui sitasti naiste seksuaaltervisesse suhtutakse ka naistearstide enda poolt ja kuidas naised peavad igasugu jama "välja kannatama", sest ei viitsita tõsiselt võtta. Dr. Google aitas mind rohkem kui 4 erinevat naistearsti Seksuaaltervisekliinikus kokku. Ulme!

    VastaKustuta
  17. Mul on päevade ajal kindel kuldreegel see, et esimene ja teine päev on selliste põrguvaludega, et tahaks lihtsalt kodus pikali olla. Vahel on olnud toredad päevad, kui ma satungi nendel päevade kodus olema aga kui ma peaks tööle minema (seisev klienditeenindus), siis on ilmselgelt 12-tunnise tööpäeva kaaslaseks mulle valuvaigistid. Kodus olles panen tavaliselt soojakoti kõhule, aitab päris hästi. Vahel ka elukaaslane üritab aidata, masseerides alakõhu piirkonda.
    Samuti saan ka leevendust sooja dušši all käimisest, leevendab seda tugevat krambitunnet/valu ikka täiega.

    VastaKustuta
  18. Minul hakkasid päevad, kui olin 15 saanud, kohe suurte valude ja rohke verejooksuga ning käisid kuidas kunagi. Ei valutanud mul kõht, vaid hoopis alaselg, ja ikka niimoodi, et ringi liikumine oli välistatud, sest oksele ajas. 16-aastaselt käisin Tartu Seksuaaltervisekliinikus vastuvõtul ning mis mulle valude leevendamiseks määrati?? PILLID! Selles vanuses ma ei teadnud pillide kõrvalmõjudest midagi, ega ka sellest, et teevad pigem halba kui head :D aga kuna valud olid tõesti väljakannatamatud ning olin ka suhtes ja seksuaalelu alustamas, siis tundus parim variant. Jajah.. pidin pille vist 2-3x vahetama, ühega kõrvalmõjud hullemad kui teised - aga ega ma tol hetkel ei arvanud, et pillidest, vaid öeldi, et organismile ei sobi. Valud olid väiksemad, aga siiski olid olemas. Nojah... praegu tagasi vaadates näen, et pillid tekitasid mulle migreeni, meeleolude kõikumist, põletikulist aknet üle keha, kehakaalu tõusu, jne. Kurb mõeldagi, et krõbistasin neid kena 3 aastat, aru saamata, milline mürk see kehale on, ja et keha hakkas taastuma ja uuesti normaalselt toimima alles pool aastat peale hormoonide sissesöömise lõpetamist!

    Praegu olen 21 ja uues suhtes küll, aga pille/plaastreid ei soovita mitte kellelegi!! Päevade valud pole mul paremaks läinud, aga mis leevendab, on soojakott, nagu juba siin eespool soovitati :) Nüüd on sellele lisandunud see, et mul valutab OV ajal, paar päeva enne päevi ja päevade ajal... :D Ainus hea asi, mis pillide söömisest sain, oli see, et tsükkel läks regulaarseks :D ta on mul lühike küll (21-22 päeva), aga vähemalt toimib.
    oeh, nüüd tuli sellega meelde veel see, kui aasta alguses oli mul päevade valu mingi nädal enne juba kestnud, aga päevad ei alanud ja ei alanud ja.. lõpuks oksendasin juba, sest see kogu seljavalude + kõhuvalude + iivelduse kombo oli nii väljakannatamatu ning hakkasin juba rasedust kartma (võimalus oli imepisike, aga siiski). Läksin siis EMOs günekoloogi vastuvõtule ja esimene asi, mida küsiti, oli see, et miks ma piinan ennast ja miks ma küll pille ei võta. need krdi pillid.. :D

    VastaKustuta
  19. Günekoloogilt tasuks lasta endometrioosi eraldi kontrollida küll, kui googeldad võivad sümptomid sarnased olla.
    Enamus günekoloogid endometrioosi enne uurima ei hakka, kui sul lapsesoov pole tekkinud ja ei õnnestugi rasestuda...

    Magneesiumi soovitaks ise ka, Facebookis on iHerb Eesti leht, kus saab väga palju heade ja puhaste iHerbis müüdavate toidulisandite kohta informatsiooni (ikka enamus toidulisanditele ja vitamiinidele on palju jama juurde lisatud).
    Samuti on seal ka informatsiooni, kuidas raua taset tõsta.


    VastaKustuta
  20. Mind on säästetud õnneks valudega-pole iial tundunud, ei tea millest räägitakse. Küll aga mu sõbrannad ei saa voodist püsti. Üks ongl haiguslehel 2 esimest päeva iga kord. Kolmest kahel samuti rasestumisvastased tabletid valude tõttu ja ühel ema arst, kellel kirjutab välja müügilolevast suurema kuuri.

    Ma olen kaotanud puberteedi eas isegi oma juuksed ja olnud magamata nende tõttu. Kraabivad seina ja kõike.

    VastaKustuta
  21. Mind aitas see arsti soovitus, kus päev-kaks võtta ennetavalt valuvaigistit. See leevendab tõesti hästi alakõhuvalusid. Peale seda kui pille võtma hakkasin mu peaaegu minestamiseni viivad valud on kadunud ja ei ole pooltki nii raske üle elada neid perioode. Aga muidugi, kui soovi pole siis proovi seda, et kui tead et peaks hakkama kohe kohe siis võta päev kaks Ibukaid sisse.

    VastaKustuta
  22. Ma ei saa aru sellest pillide paanikast. Tahaks küsida, et mis teil viga on? Ausalt, oli kunagi sama mure, peale pillide peale minekut on see teema täielik ajalugu. Lugege vähem porgandi 'ekspert' tekste ja konsulteerige parem professionaalsete günekoloogidega. Pille on igas variandis - ühele sobib üks variant, teisele teine. Tuleb lihtsalt katsetada. Vähem halamist ja rohkem tegusid.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pillidest hoidumine on olnud terve elu minu teadlik otsus ja siin kohal ei mängi rolli Paljas Porgand. Lisaks on mul diagnoositud migreen (jookseb meil naisliini pidi peres) ja pillid sageli suurendavad migreenihoogude teket. Pillid võivad olla küll ju mugav variant rasedusest hoidumiseks, aga mis juhtub siis kui tahan lapsi, jätan pillid ära? Keha jälle tagurpidi sassis. Mul pole elusees olnud probleeme akne, naha vms ja ma ei taha riskida, et peale pillide ära jätmist on mul nt esimest korda elus nahk tuksis. Olen seda palju teiste pealt näinud ja endale ei sooviks seda kunagi.

      Kustuta
  23. Tere Helena,
    sattusin su blogi lugema ja olen hakanud instagramis jälgima. Sa oled nii vahva ja tubli :) No nagu ma noorsootöö aegadestki mäletan ;) Ma ei viitsi siin eelmisi kommentaare lugema hakata ja ei tea, kas kordan kedagi, aga kas oled proovinud magneesiumi jalavanne? Ma olen nende täielik fänn. Teen kogu perele, kogu aeg :D Ja tubli, et pillidest hoidud, mina olen sama meelt. Misasja ajada mõttetult mingeid tablette sisse, kui saab ka teisiti, eks.
    Ma püüan üldse ennast ja oma pere ravimtaimede, homoöpaatia ja eeterlike õlidega vajadusel toetada, et ei peaks apteeki oma jalga tõstma.
    Loodan, et see on sul lihtsalt kevadväsimus ja tead, väike "kes ma olen, miks ma olen" identiteedistress viib edasi ;) Mul oli eelmine kevad samamoodi, olin endale natuke suured ootused seadnud. Siis istusin Ingmariga maha, jõime teed, nutsin ennast tühjaks ja sain aru, et mõnikord ei pea olema nii suured ja kohe-kohe plaanid. Saab ka natuke teisiti.
    Kallistused ja tervitused Võrumaalt,
    Kati

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh nii armsa kommentaari eest, Kati! :)
      Mulle ka tundub, et põhiliselt probleemid algavad siiski sellest suurest 5 kilosest pallist, mida me kaela otsas kanname ehk kõik meie mõtted ja tegelemata tunded on need, mis ju kuidagi moodi füüsiliselt märku annab, et me neid tähele paneks. :)
      Jaa, kusjuures olen selle endale ootuste seadmisega pikalt maadelnud. Ma ise sisemiselt tunnen ennast vahel halvasti, et miks ma küll pole 20selt saavutanud seda, milleni paljud jõuavad alles 40sena. Siis jälle mõistus kutsub korrale ja saan aru, et mul on tegelikult ju kõik hästi ja olen isegi tubli :)
      Suuured kallid Sinu perele ka ja olge hästi vahvad :)

      Kustuta
  24. http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/neerupealiste-vasimus-kaasaja-diagnoosimata-epideemia?id=81799135

    VastaKustuta
  25. Mulle pandi pillid peale, sest päevad panid segast ja vältasid kuus nädalat valude ja verejooksuga. Praegu on pillid aidanud, ent võimalusel neid ei võtaks. Gastroenteroloog leidis maksast kasvaja, mis olevat pillide tagajärg. Praegu käin kontrollis ja hetkel on muutusteta fokaalne nodulaarne hüperplaasia

    VastaKustuta

Subscribe