Toitumine ja trenn pole piisav, et terve olla

24 aprill

Tegin nüüd peale hommikust putru ühe 40 minutilise meditatsiooni. Holistika Instituudis käies olen aru saanud, et tegelikult suudan ma väga hästi meditatsiooni ajaks oma mõtted kõrvale heita ja seigelda kuskil kaugetes kohtades. Pärast on nii hea tunne. 

Pühapäeval saigi jälle 4-päevane moodul Holistika Instituudis läbi. Kui eelmisel korral oli iga päev ülevoolava energiaga, siis sellel korral olid teemad natuke karmimad. Tegelesime juurtšakraga ja ema teemadega. Me grupp on lihtsalt fantastiline ja nii toetav, et saab protsesse läbi tehes tunda ennast 20 inimese juures olekul täiesti turvaliselt. Keegi ei vaata viltu, kui keset tundi nutma puhked või viha nii üle keeb, et haarad padja ja peksad sellega vastu põrandat. Jah, just sellised need tunnid seal ongi. 
Tunnen sellistest lõunatest Holistika Instituudis nii suurt rõõmu.
Päike silitab põski ja lihtsalt aeg iseendaga. :)

Õhtud kodus veetsin jälle eneseanalüüsi tehes ja sain aru, et paljusid konflikte mu elus on tekitanud pidev hirm üksi jääda. Imikute jaoks tähendab üksi jäämine surma, ehk seda tunnet võib võrrelda surmahirmuga. Paljudele inimestele on see trauma tulnud juba hetkest, kus peale sündi viiakse imik ema juurest ära. Niiet, holistikas ei tegeleta mitte konkreetse probleemiga, mis elus antud hetkel on, vaid kiht kihi haaval jõutakse selle juurpõhjuseni ja hakatakse "ümber kodeerima" meie sisemist valet ehk uskumust, mis meid ei toeta. 

Analüüsisime ka sellel korral nn. hõimu mustreid, mis käivad meiega pidevalt kaasas ja mida alati endale ei teadvustagi, kuid nad mõjutavad kõiki meie otsuseid.  Ühes meditatsioonis tegime nn. konstellatsiooni ehk saime meditatsiooni käigus astuda oma ema, vanaema ja vanavanaema kehasse. Tunda nende tundeid ja seda mida nad mõtlevad. Pärast selliseid konstellatsioone on alati kergem inimest mõista, miks ta just nii on käitunud. Igatahes peale seda meditatsiooni tundsin tungivat soovi helistada oma vanaemale, kellega polnud juba pea 2 kuud rääkinud ja öelda, et ma armastan teda ja ta on kallis. Kõne tegi mind ärevaks, sest meie peres pole seda keegi üksteisele öelnud. Olin siis nende aastate jooksul esimene ja vanaema ehmatas lausa ära. Loodan, et ta ei arvanud, et enesetappu hakkan tegema vms. 

Te ei kujuta ette kui hea tunne mind peale seda kõnet valdas. Õnnelik ja tore. 
Kuigi neid käitumis-ja mõttemustreid üles kirjutades tekkis isegi väike viha ja pahameel, miks mu vanaema või ema nii käitunud on ja miks nad meile nii väärasid arusaamu on sisendanud, aga peale seda meditatsiooni sain aru, et see on tulnud juba kaugematest põlvedest ja nemad andsid antud hetkel endast parima. Võite ka sellele mõelda, millised käitumis- ja mõttemustrid teile vanemate poolt kaasa on tulnud. 

Igatahes oli äärmiselt õpetlik, tore ja ka natuke raske moodul. Aga ilmselt läheb aina raskemaks, sest aasta jooksul neid tundeid tuleb järjest rohkem ja rohkem esile. 



Nohust olen enamvähem lahti saanud, aga jooksma veel ei kippunud. Oeh, mul ongi natuke mure selle jooksuga, sest vahepealsed haigused on mulle jälle pika pausi sisse jätnud, ning homme läheb juba lend Taani ning seejärel tarkusehamba välja tõmbamine. Lihtsalt takistus takistuse otsa. Tundub kui vabanduste otsimine, aga tegelikult ma ise tahaksin hullumeelselt joosta, aga õnneks ütleb mu mõistus STOPP, sest kui läheksin praegu nohusena uuesti jooksma, oleksin paari päeva pärast uuesti kurguvalus ja suuremas nohus, seega üks lõputu ring. Ja teate, ma ei tunne ennast isegi üldse mitte halvasti seetõttu. Eks mul ikka on natuke kahju, et ei saa panustada piisavalt trenni, aga samas ei taha ma ka ennast jälle pooleks rabeleda ja tegelikult ei vea ma ka kedagi alt, kui maratonile sel aastal ei jõuagi. Voh, sain hingelt ära öeldud. 

Ma arvan, et kogu selle blogindusega käis ka kunagi mul kaasas hirm ebaõnnestumise ees ja sellega koos ka hirm üksi jääda ja nn. hõimust (loe: lugejate poolt) välja heidetud saada. Päris naljakas, aga nüüd analüüsides, saan sellele pidevale saavutamisvajadusele põhjenduse. 

Holistikas käies saan järjest rohkem ja rohkem aru, et see mida ma söön ja kuidas ma liigun ei mõjutagi nii suurel määral mu tervist, vaid hoopis see vaimne pool, mõtted ja tunded. Hakates mõtlema, et tegelikult toitun ma tervislikult, liigun piisavalt, aga tervis on ikka kuskil mudaaugus. Midagi peab mõttemaailmas ikka valet olema ja küll ma selle põhjuseni ka jõuan. Võibolla tähendab see kannapöördeid või muutvaid otsuseid, mis ei pruugi teistele meeldida, aga ma tean, et need on vajalikud. 

Kes tahab lugeda rohkem tervise ja vaimse poole sümbioosist, siis soovitan teil alustada kahest väga silmi avavast raamatust: 
"Vaimu anatoomia. Jõu ja tervenemise 7 astet" -  Caroline Myss

"Sinu keha räägib sinuga"- Debbie Shapiro

Sellest korrast jäi mulle hinge nõu, mida kursusejuhataja meile andis.
Kui olete raske valiku või probleemi ees, mille lahendamine tundub võimatu, siis küsi endalt:
"Mida armastus teeks?"

See lause tõi mind korraga maapeale. Kui küsisin seda endalt, sain aru, et armastus laseks mul ennast rohkem kuulata ja austada. Sellega peaks olema kõik öeldud. :) 


You Might Also Like

5 kommentaari

  1. Ma olen teinud holistilise rännaku 3 etappi läbi, 4 seanss on veel ees ootamas. Ja no ma ei oska end analüüsida. Jah, ma käin rännakul ja näen asju, aga ma ei saa aru, et mis ma siis teistmoodi peaksin tegema või mida konreetselt nähtu mulle öelda tahtis. Enamasti on need asjad natuke veidrad ja ebamäärased. Samas võibolla olen ma lihtsalt veel nii oma kestas kinni (eks igal inimesel on omad hirmud) ja sealt välja tulemine võtab aega. Et kas see on normaalne, et ma ei oska analüüsida antud asju ja ei hakkagi kunagi oskama?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on ülinormaalne, et kohe ei saagi aru. Teadmised jõuavad palju hiljem. Ma tegin neliku juba detsembris läbi ja praegu on aprill ja alles nüüd Holistika Instituudis õppides ja arutledes, kuulates ja raamatuid lugedes, jõuan nende ahhhaaa-momentideni. :)

      Kustuta
  2. Nii tore, et Sa oled leidnud enda jaoks midagi sellist, mis hoiab Su vaimset poolt ja tervist ning mis on huvipakkuv.
    Minu ema lõpetas Holistika instituudi ca 8 aastat tagasi ja ka tema on rääkinud, et sealt saadud teadmised on hindamatud, kõrvalt oli samuti näha, et inimene on nö lahti, igas mõttes. Seega ma julgen öelda, et sealt tuleb Sulle ainult positiivseid emotsioone ja teadmisi!
    Päikest!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suured soojad paid kommentaari eest! Olen kindel, et sealt saadud teadmised on ühed väärtuslikumad. :)

      Kustuta
  3. Tänud jagamast. Väga heal meelel loeksin kõiki kokkuvõtteid Holistika moodulitest. Ma olen täitsa kindel, et üks aasta lähen ka ja teen selle aasta iseendale ära! Ja kogemuslugusid on väga tore lugeda (heas mõttes teeb kadedaks isegi:)). Praegu nt käin perekonstellatsioonide loengusarjas, mis on ka ülimalt huvitav ja pakub uut vaatenurka analüüsiks!

    VastaKustuta

Subscribe