Meie kodu lugu | Passiivmaja- kõigi järgnevate otsuste mõjutaja

27 september

Seekord andsin ohjad kirjutamisel taas Jüri kätte, sest mees teab, millest mees räägib. Mina võin teile siseviimistlusest jahuda. 

Tegelikult oleks see postitus pidanud ilmuma siia juba ammu-ammu, sest viimati rääkisime krundi ostmisest ja siis juba hüppasime järsku kolimiseni ja vahele jäi tükk tühja maad. Teeme siis selle tasa ja alustame algusest. 

Saatsite mulle hulga küsimusi ja mõtteid, millest kirjutada, aga enne seda peab rääkima lahti natuke passiivmaja olemusest, sest kõik järgnevad otsused on sellest mõjutatud.  


Seitse korda mõõda üks kord lõika.

See võtab lühidalt kokku peamise soovituse mida ma peale kogetut tarkusena edasi võib anda. Kummalisel kombel on viimasel ajal väga palju inimestega maja ehitamisest rääkimist olnud. Inimestel on väga erinevad maitsed. Seega ei püüdle järgnev jutt tõe poole vaid räägib oma kogemusest ning mõtetest.

Passiivmajade vastu huvi on mul juba väga ammune. Aeg-ajalt märkasin, et meil on ettevõtteid, kes passiivmajade ehitamisega tegelevad. Mõnedega käisin isegi rääkimas ning sain kinnitust oma kahtluste kohta, et asukoht on oluline ning nii mõnegi hea näpunäite. Samas osad tundusid ainuüksi kodulehel olevaid lahendusi läbi vaadates seda terminit veidi venitavat või kasutati mõnda ümaramat terminit nagu madalenergiamaja, kuid uurimisel selgus, et madal on suhteline mõiste.

Passiivmaja põhimõte on tegelikult väga lihtne. Seinad, põrand, lagi ja aknad peavad olema väga soojapidavad. Suletud hoone karp võiks olla kompaktse kujuga. Õhuleke peab majja võimalikult väike olema - loe maja peab olema õhukindel. Sisekliima jaoks on hädavajalik korralik ülikõrge soojustagastusega sundventilatsioon. Maja eluruumid peaks olema lõunaküljel ning lõunapoolne sein peaks koosnema suures osas akendest. Ida ja Lääne poole olev aknapind võiks olla väiksem ning põhjakülje aknad on ainult energiakulu. Lisaks tuleb astuda samme Lõuna külje kaitsmiseks päikese eest suvel. Pisiasju on muidugi veel aga selline oleks lühikokkuvõte. Veidi pikemalt võib passiivmaja nõuetest/omadustest vaadata siit: http://www.passiivmajad.ee/index.php?page=100&

Miks nii suured aknad, imestavad inimesed (k.a arhitekt kes tahtis lõuna fasaadi aknaid väiksemks teha). Ajalehes ju tähtsad arhitektid räägivad, kuidas madalenergia majad tähendavad umbseid uberikke tillukeste akendega. Ei hakka siinkohal viiteid otsima aga hädakisa seoses uute nullenergia nõuetega oli päris suur ja osad seisukohad olid minu jaoks väga kummastavad.

Tõsiasi on aga see, et lõunaküljes langeb ka talvel ruutmeetrile üsna palju päikesekiirgust. Septemberist Märtsini, meie maja juures, on see kokku 322 kWh akna ruutmeetri kohta. Põhja pool küljes oleks sama näitaja ainult 55 kWh. Maja modelleerimise järgi on meie majal see vabaenergia päikesest 6185 kWh aastas. Samas kui kogu kütte energiavajadus on arvutuslikult 8129 kWh aastas (See 8129 kWh on tegelikult ilmselt ülepakutud ja on seotud arvutusliku energiamärgise arvutamise juhendi koomikast, millest räägin pikemalt mõni teine kord). Ehk kokkuvõtvalt võib öelda, et lõunakülje aken, kui see on passiivmajale sobilik, on neto positiivne maja energiabilansis. Siinkohal tasub meeles pidada, et teisel poolel aastast aknast sisenev energiakogus on veel palju suurem ca 100 kWh kuus ruutmeetri kohta ning see teeks suvel sisetemperatuurile kurja, kui selle eest suvel passiivmaja ei kaitseks. 

Keda passiivmajad rohkem huvitavad võib Kredex’i rahastusel TTÜ tehtud nullenergia maja juhendeid ja näidisprojekte vaadata siit: http://kredex.ee/energiatohususest/

Sellest kõigest eelnevast on ka juhitud suur osa otsused kogu maja saamise protsessis. Kuna mul olid mõned eelarvamused puitkonstruktsiooniga majade osas - nende õhukindlust on raskem saavutada ning see seab omi piiranguid - siis uurisin peamiselt erinevaid passiivmajade ehitusviise, mis kasutasid kivist/betoonist seinu. Külmasildade vältimine konstruktsioonis on järgmine oluline aspekt, mis tasub läbi mõelda. Kindlasti ei tohi ka ära unustada seda, et peale seinte, põranda ja lae on eraldi sõlmed nende liitekohad, mis on palju altimad õhku ja sooja lekkima, kui sein või lagi ise. “Päris” passiivmaja ehitajaid, kes võtmed kätte maju teevad on meil üsna vähe - enamus neist teeb puitkonstruktsiooniga maju. Võtmed kätte lahendus on kindlasti kõige mugavam ja turvalisem, kui ehitaja garanteerib kõikide passiivmaja nõuete täitmise. Siis, kui ma 2 aastat tagasi rääkimas käisin, selliste ehitajatega, oli 150m2 maja hind ca 250’000. Ühesõnaga odav lõbu selline asi pole.

Meie ehitaja leidmine oli, nagu paljud asjad, juhuslik. Kuna ma vaatasin pidevalt ringi ka valmismajade turul, kuigi päris passiivmaja leidmise lootus on hetkel meie kinnisvaraturul suhteliselt olematu, jäi mulle silma üks uusehitis, kus ei häbenenud seinte U arvu välja tuua ja energiasäästust rääkida. Helistasin ja rääkisin ning uurisin tausta ja leidsin üles ehitaja, kes neid maju ehitas. Selgus, et tegu on tegelikult moodulseintest majadega ning peale mõningat otsimist leidsin ka passiivmaja seinamoodulite tootja (Timbet OÜ) ning nagu selgus ehitavad nad ka seinamoodulitest maju (Alusehitus OÜ). Käisime nende Tartu külje all rääkimas, olid väga toredad ja mõistlikud inimesed. Veel rohkem meeldisid mulle nende lahendused. Tegemist on betoon/PIR vahust moodulitega, mis tehakse tehases maja projekti järgi valmis ning tuuakse kohale montaažiks (seina U arvuks on 0.096 ning õhuleke läbi betoonseina pinna on olematu). Neil oli ka väga põnev klaasvahtu kasutav soklielement, mis tagab külmasilla vaba vundamendi seina elementidele (mille soojuskao Psi väärtus on 0.069, keskmiselt ehitatud majal on see ernergiamärgise arvutus metoodikas vaikimisi 0.2).

Taaskord on naljaks tõdeda, et tegelikult lihtsalt vedas ehitaja leidmisega, mitte et nad otseselt passiivmaju ehitaks, kuigi nad selleks sobilike seina- ja soklimooduleid toodavad. Majast teeb passiivmaja lisaks sobivalt soojapidavatele materjalidele ka maja enda arhitektuur. Maja kuju ja vorm on lisaks maja asukohale kõige suurema mõjuga energiatõhususe meede, mis tagab vähese kuluga suure mõju energiasäästule. Sellest järgmiseks meetmeks on muud arhitektuursed lahendused fassaadi kujundamisel (soojapidavus, valgus läbitavus, varjestus). 

Seega järgmises osas teeks juttu, miks meie maja on selline nagu ta parasjagu on (ehk siis arhitektuurist, projektist, ehitusloast ja energiamärgisest). Suur tänu kõigi küsimuste eest, teen oma parima, et neile vastata sobivas kontekstis. Kuid osadele küsimustele vastamiseks tuli enne tehtud otsuste tagamaid selgitada, sest nagu ma juba ütlesin, paljud otsused on tehtud passiivmaja vaatevinklist.

You Might Also Like

1 kommentaari

  1. Aitäh!
    Hea meelega loeks rahastusest ning eelarvest (eeldatud ning praegune) :-)

    VastaKustuta

Subscribe